Vali riik  

Millise riigi lehele soovid minna?

 

Aedniku kannatlikkus

Lõpuks ometi hakkab elu siin, minu Soome läänerannikul asuvas aias kah üles soojenema. Kevad on olnud külm ja külmale järgnes veel mitu nädalat katkematut vihma. Üks, mida mu aednikuaastad on mulle õpetanud, on kannatlikkus ja oskus oludega leppida. Mul on hea meel, et tänapäeva kiires ja tehnikakeskses maailmas, kus inimeste tähelepanuvõimet mõõdetakse millisekundites ja meie ajud töötlevad kõikvõimalikku infot mõne silmapilgu vältel, on mul oma aed. Minu maailmas liiguvad asjad umbes nagu teosammul – pärast seemne mulda istutamist kulub mitu päeva, enne kui näen taime oma pead mullast välja pistmas; pärast esimeste võrsete ilmumist kevadel kulub nädalaid või isegi kuid, enne kui ma näen taimede kauneid õisi, ja näiteks oma värskelt istutatud sparglilt saan esimesi varsi alles kahe aasta pärast.

Kannatlikkus on suurepärane asi, aga mulle on vägagi tuttav ka see, kuidas sõrmed hakkavad pärast pikka talve sügelema. Nad igatsevad pehme istutusmulla järele ja niipea, kui on käes kevade esimene soe päev, kisuvad nad seemnepakikesed lahti ja kümned või isegi sajad seemned saavad siseruumides mulda külvatud. Kui seemned on idanema läinud, on aeg noored seemikud pottidesse panna, et nad seal rahulikult edasi saaks kasvada. Kui sul – nagu minulgi – köetav talveaed puudub, saavad aknalauad varsti neid potte täis ja varsti on vaja ka suurem laud akna alla nihutada, et kõik taimed valgust saaksid. Lisaks on mul olemas taimelamp, mis loob köögis seemikute paigutamiseks veel ühe koha, ja ka kasvuriiulite süsteem on juba taimi täis!

Möödub nädal ja taimed aina kasvavad. Taimed kasvavad valguse poole ja kui neid regulaarselt ei pöörata, kipuvad nad kasvama 45-kraadise nurga all. Kui aga valgust on üldse vähe, tekib etiolatsioon (mehhanism, mis aitab suurendada taime valguseni jõudmise tõenäosust ja mille tagajärjel kasvavad väljaveninud, nõrgad ja klorofüllipuuduse tõttu sageli kahvatud taimed). Mina olen ikka olnud tubli poiss ja oma tomatid-kurgid õigeaegselt ümber istutanud ning neid toitnud, aga teate, selle tagajärjel hakkavad taimed veelgi reipamalt kasvama!

Läheb mööda veel üks nädal, ja ikka veel on taimede väljaviimiseks liiga vara, pealegi on pool nädalat sadanud. Mu maja hakkab juba džunglit meenutama ja taimed aina piiluvad aknast välja. Stress ja paanika – mis nüüd saab? See on umbes nagu siis, kui inimesed üllatuvad, et suvest on ühtäkki saanud talv – jah, teate, igal aastal tuleb lumi maha ja vesi jäätub. Kliima on ennustamatu ja meie peame õppima kannatlikkust, olema valmis ebatavalisteks olukordadeks ja vahel ka ohjeldama oma entusiasmi ning siseruumides vähem taimi idanema panema. Aga ma võin teile garanteerida, et ükskõik kui hiljaks kevadsoojus ka ei jääks, juuli lõpuks käib kasvamine täie hooga ja mai lõpu paanika on unustatud.

Nii et ärge kaotage usku, soe aeg tuleb alati. Talvel aga tehke plaane, mõelge, milliste köögiviljade seemned tuleb kevadel varakult mulda panna ja millised on teie reaalsed võimalused nii ruumi kui aja mõttes. On mul ikka vaja 25 tšillipipart ja 50 suhkrumaisi? Enamiku köögiviljadest võib õnneks otse mulda külvata ja rikkalik saak kogu suve jooksul ning sügisel on tagatud. Isegi hiliskevadel leidub küllaga tegevusi, millega saate end soojade tulekuks ette valmistada ja endale kiire stardi kindlustada.

Hilissügisel, kui saak on koristatud, kaevake muld läbi ja lisage sellesse palju orgaanilisi aineid, et muld oleks järgmisel kevadel väikese kobestamise ja rehitsemise järel uueks külviks valmis. Kui kasutate kasvukaste, eemaldage sügisel osa vana mulda ja lisage selle asemele uut (ja muidugi ka orgaanilisi aineid). Ostke mullatermomeeter ja mõõtke mullatemperatuuri, sest see erineb õhutemperatuurist, jäädes sellest madalamaks – nii saate teada, millal on õige aeg esimesed seemned mulda panna. Peedid, porgandid ja herned tuleks maha panna siis, kui mullatemperatuur on üle 10 kraadi, salatile ja pastinaagile piisab ka veidi vähemast, õrnad taimed aga, nagu suvikõrvits ja kõrvits, tahavad vähemalt 16-kraadist mulda. Kui seemned on maha külvatud, katke need aiakile või kupliga või külvake kasvuhoones alustele ja pottidesse. Kõik sel viisil ettekasvatatud taimed võib avamaale istutada alles siis, kui öökülmade oht on täielikult möödas, kuid neid taimi tuleks soojuse hoidmiseks jätkuvalt kinni katta.

Ja veel üks nõuanne: kuna tänavu on kevad olnud väga vesine, oodake ära, kuni ilmad muutuvad kuivemaks. Külma ja vettinud mulla peal kõndimine ja selle harimine lõhub mulla struktuuri, mille tagajärjel on idanemine halvem ja seemned lähevad lihtsalt mädanema. Äärmuslikel juhtudel võib mullasse teha liivaga ääristatud drenaažiavasid ja kasutada pinnasel vajalikus kohas kõndimisplaate, mis aitavad ära hoida mulla kokkupressimist. Igal juhul tehke ilmaga koostööd, olge valmis üllatusteks, õppige veidi paremini tundma seda imelist asja, mida nimetatakse kannatlikkuseks, ja peamine – nautige seda kõike! ;)

Adrian Evans, Kekkilä aednik