Oma aia maiuspalad

Korteriühistu ühisaed annab korralikku saaki. Ühtlasi pakub see küllaga koostegemise rõõmu

Kekkilä Oman maan herkkuja

Veel eile ei kasvanud Herttoniemi kolme korrusmaja ühisaias muud kui muru. Kui Helsingi korteriühistu liikmed hakkasid kogukonnaaianduse vastu huvi tundma ja otsustasid ühisaiamaa rajada, pidi muru taanduma. Soetati Kasvatuskastid köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamiseks ning õunapuu ja mõned marjapõõsad. Kasvatuskastide sügavas ja taimedele soodsas soojas mullas õnnestub põllundus hästi, olgugi et pinnas ise ei sobi põllupidamiseks. Kastide alla laotatud tugev geotekstiil takistab lähedal asuva õuekase juurte levimist kastidesse.

Ühisaiamaal kasvavad taimed valiti elanike soovide järgi. Igaüks sai kevadel korteriühistu Facebooki grupis oma lemmikuid söödavaid taimi välja pakkuda. Sortiment sai lai. Peale salati, porgandi ja peedi otsustati proovida ka nõudlikuma maisi ja porrulaugu ning mitmesuguste maitsetaimede kasvatamist.

Talgud

Aiamaa rajamiseks korraldati talgud. Auni, Leo ja teised lapsed on usinad abilised, kui kaheksasse värske mullaga täidetud Kasvatuskasti seemneid külvatakse ja taimi istutatakse. Väiksed sõrmed suruvad ja patsutavad trullakaid oaseemneid kaitsvasse mulda. Nööpnõelapeast väiksemate porgandiseemnete külvivakku puistamisel peab olema hoolikas, et seemned ei satuks üksteisele liiga lähedale. Liiga tiheda külvi korral ei mahu porgandi juured korralikult kasvama. Külvivao peale puistavad lapsed peenliiva. See näitab ära, kus külvivagu asub ja kaitseb peagi idanema hakkavaid seemneid niiskustaseme kõikumiste eest. Kaisa Westerlund istutab avamaakurgi taimi ja surub mulla nende ümber tihedalt kokku, et juurepalli ümber ei jääks õhutaskuid. Kurgijuured on haprad ja saavad käsitsemisel kergesti viga, mistõttu tuleb olla ettevaatlik.

„Küll on kihvt! Sellest ongi juba hulk aega möödas, kui ma viimati midagi istutasin. Meie korteriühistus ei ole aastaid talguid peetud, kuid praegu on kõik väga entusiastlikud. Ootan suurt saaki,” avaldab naine lootust. Saagi kindlustamiseks seavad elanikud taimede jaoks sisse minikastmisautomaadid. Tagurpidi mulla sisse torgatud plastpudelist valgub juurdumisetapis taimedele

vähehaaval kastmisvett. Varsti ajavad juured end sügavamale mulda ja kastmisvajadus väheneb.

„Puhkusteperioodiks lepime kokku vahetuste kaupa kastmise, nii et taimed ei närtsi ka juunikuises kuumuses ära,” räägib korteriühistu esindaja Martta Suurpää.

Kasvamise ilu

Südasuvel kasvavad taimed ühisaias täie hooga. Maisilehed kahisevad tuules ja küünitavad kõrgustesse. Oataimed on õitega kaetud. Salat ja maitsetaimed on juba korjamiseks valmis. ‘Heta’ õunapuus küpseb ligi kümme vilja.

„Siin on nii ilus! Osa meist käib iga päev peenramaad kaemas. Lastega tuleb nagunii õues käia ja ühtlasi saavad siis ka aiatööd tehtud. Suvealguse kiirel ajal, kui taimi oli vaja kasta ja harvendada, kihas peenramaal põllundusest vaimustunud elanike vilgas elu nagu sipelgapesas,” jutustab Annamari Heikkinen. Heikkineni pere rõdu avaneb aeda, nii et peenramaad on võimalik imetleda ka n-ö linnulennult. Silma paitav vaade ühisaiale on ka paljudelt teistelt rõdudelt ja akendest.

Saagikoristuspidu

Augustis täitub ühisaed rõõmsa jutuvadaga. Hulk elanikke on kogunenud ühisaiamaa servale suure laua äärde saagikoristuspidu pidama. Üheskoos nauditakse suvise töö vilju. Õhus hõljuvad oma saagist valmistatud maiuspalade, lisaks ürtide hõrgud aroomid, mille päevade kaupa peenramaale paistnud päike on esile toonud. Lapsed haaravad kiikede ja toidulaua vahet joostes käigupeale õunaviile, rediseid ja muid ampsamiseks sobivaid köögivilju. On tuulevaikne ja meeldivalt soe, ühesõnaga täiuslik õhtu augustikuiseks aiapeoks.

„Kogukonnaaiandus osutus suurepäraseks ideeks. Peenramaast on saanud täiskasvanute n-ö liivakast. Igaüks on oma soovi kohaselt kas teistega koos või omaette meie väikses ühisaias toimetanud ja töökäsi on alati jätkunud,” kiidab Martta Suurpää ning pakub kaasa toodud mahla, oaleiba ja kardemoni järele lõhnavat suvikõrvitsapirukat. Suvikõrvitsad kasvasid soojal suvel nii hästi, et rippusid üle Kasvatuskastide servade. Peale selle, et rikkalikku kõrvitsasaaki on pandud kookidesse, on seda pakutud ka aias korraldatud ühistel grillipidudel. Rikkalikku ürdisaaki on mõni pere jõudnud juba ka talve tarbeks kuivatada. Ka spinatit on palju korjatud. Parimad retseptid on antud korteriühistu Facebooki grupis ühiskasutusse.

„Aiast korjatud spinatist valmistatud spinatipannkoogid maitsesid isegi lastele. Minu meelest on tore, et lapsed õpivad oma peenramaa näitel, kust toit tuleb,” on Annamari Leikkinen rõõmus. Eeva ja Veikko Repole meeldib aedharakputk, mida nad hakivad seenesupi sisse. Veidi lagritsat meenutava maitsega ürti on hea möödaminnes ka niisama suhu pista.

„Ühistegevus osutus nii toredaks, et kindlasti rajame peenramaa ka järgmisel suvel. Aknalaudadel saab kevadel need taimed ette kasvatada, mis seda vajavad,” peab Veikko Repo plaani.

Tekst: Heidi Haapalahti