Sibulad ja mugulad
Kirgaslill
Scilla forbesii (Chionodoxa luciliae)
Kirgaslill on sibullill, mis õitseb sinakate õitega rikkalikult varakevadel aprillis-mais. Madalakasvuline, 10-15 cm taimepuhmas laieneb kiiresti isekülvi ja lisasibulate abil värvikaks lillevaibaks.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
10-15 cm
Värvid:
Sinine
Õitsemine:
Kevad
Kirgaslille lehekodariku moodustavad rootsutud, siledaservalised ja sirged lehed. Püstine või kergelt kaarjas õievars on tavaliselt pruun või tumeroheline. Õievarre tipus avaneb 1-12 õit. Kirgaslill õitseb rikkalikult. Sinistes 1-2 cm läbimõõduga õite keskkohas on tähekujuline heledam laik ja helekollased tolmukad.
Kirgaslilli võib istutada puude ja põõsaste alla, püsikupeenrasse ja muruserva. Kirgaslill eelistab päikeseküllast või kergelt varjulist kasvukohta. Taim ei ole mullastiku suhtes nõudlik, oluline on, et pinnas oleks hästi vett läbilaskev. Savikat pinnast parandatakse Aiamulla või Kasvuturba, liiva või kruusa lisamisega. Kirgaslille sibulad istutatakse sügisel 5-10 cm sügavusele ja 10-15 cm vahedega.
Kevadel lubjatakse istutusalasid Aialubjaga ja väetatakse Sibullillede Toiteseguga või Kevadväetisega.
Taimedele võimaldatakse kasvurahu ja taimepuhmad laienevad ise seemnekülvi ja lisasibulate abil. Muru sees kasvavatel kirgaslillede seemnetel lastakse valmida ja muru niidetakse alles pärast seemnete valmimist.