Jäta sisu vahele
Niidutaimed

Harilik hiirehernes

Vicia cracca

Harilik hiirehernes on mitmeaastane looduslik liblikõieline taim, levinud kogu Eestis. See on oluline tolmeldajatele ning toimib loodusliku väetisena: juuremügarad seovad õhust lämmastikku ja rikastavad mulda.

Kastmine:

Väike

Valgus:

Poolvarjus

Kõrgus:

40-120 cm cm

Õitsemine:

Kesksuvi

Hiirehernes on end teiste taimede külge köitev rohttaim, mis kasvab niitudel ja teeservades. Selle vars võib kasvada 40–120 cm pikkuseks. Vars haakub ümbritsevate taimede külge pikkade harunevate köitraode abil. Silmatorkavad sinakasvioletsed õied meenutavad tüüpilisi liblikõieliste õisi. Õitsemisaeg jääb tavaliselt juuni–juuli kuusse. Õite närtsimisel arenevad seemned kaunade sees, mis valmides mustuvad. Kaunadesse areneb tavaliselt 6–10 seemet.

Hiirehernes on loodusliku taimena väga kohanemisvõimeline ja kasvab mitmesugustes elupaikades. Seda leidub tavaliselt niitudel, teeservades, metsaservades, kuivadel ja niisketel niitudel. Ta eelistab päikesepaistelisi või poolvarjulisi kasvukohti. Hiirehernes kasvab kõige paremini toitainerikkas ja huumusmullas, kuid kasvab ka liivastes või savistes tingimustes. Ta eelistab lubjarikast mulda, kuid talub ka kergelt happelist keskkonda.
Üks hiirehernese olulisemaid omadusi on selle võime siduda juuremügardite abil atmosfääri lämmastikku, mis teeb sellest väärtusliku osa maheviljeluses või niiduhoolduses. Ta ei vaja eraldi väetamist ning suudab rikastada mulda teiste taimede jaoks.

Hiirehernes ei vaja loodusliku taimena hooldust. Niitudel võib taime niita kord aastas hilissuvel.

Hiirehernes levib nii seemnete kui ka maa-aluste varte abil.

Hiirehernes on mitmekülgne ja ökoloogiliselt oluline taim, mis rikastab mulda, sidudes juuremügardite abil õhust lämmastikku. Taim on kasulik ka tolmeldajatele.

Otsi