Kirss (hapukirss)

Hapukirsipuude tüve koor on läikivpruun. Vanemas eas hakkavad puu oksad kaarjalt rippuma. Vanematel puudel tekib rohkesti juurevõsusid. Puhkenud lehed on ka noorelt rohelised, läikivad, teravatipulised ja saagja servaga. Valged õied puhkevad 3-4 õiest koosnevates kobarates. Osa hapukirsisorte on isetolmlevad, ent saagikuse suurendamiseks tasuks istutada mõni tolmeldav sort. Hapukirsid jagatakse kahte rühma: amarellideks ja mureliteks.

Erkpunasaed kirsid on väikesed ja veidi lamedad. Küpsed kirsid on kergelt läbikumavad. Marjad on mahlakad, hapuka vürtsika maitsega ja aromaatsed. Täiesti küpsed kirsid on head lauamarjad ja sobivad ka kompottide või keedise valmistamiseks.

Vanad vastupidavad ja isetolmlevad kirsisordid on näiteks ’Varjomorelli’ ja ’Yleinen kuulasmarja’. Vastupidavad, Soomes aretatud FinE-sordid on näiteks ’Huvimajan Kuulasmarja’,

’Sikkolan Kuulasmarja’ ja ’Rauhalan Morelli’.

Hapukirsid eelistavad päikeselisi kasvukohti. Kasvupinnas peab olema parasniiske, lubja- ja toitainerikas. Sobiv muld on Erimuld Puudele ja Põõsastele. Puude vahekaugus istutamisel on 4-5 meetrit.

Kevadel antakse kirsipuudele Aialupja ja väetatakse Marjaväetisega. Juuli alguses antakse hooldusväetisena uuesti Marjaväetist.

Kirsipuid lõigatakse vähe. Puudel on kevadel rohke mahlavool, mistõttu tuleb vajalik tagasilõikus teha varakult kevadtalvel või augustis. Lõikamisel eemaldatakse lisalatv, liiga tihedasti kasvavad ja üksteise vastu hõõrduvad oksad, võrasse kasvanud ja kahjustatud võrsed. Kõrgekasvulised sordid tuleb varakult madalamaks lõigata, et saagikoristamine oleks lihtsam.

Augustis-septembris väetatakse kirsse Sügisväetisega.

Šokolaadikirss on omapärane tumepunakaspruun murelitüüpi põõsaskirss, mille maitses võib aimata mandlit.