Mandvill

Mandvill on dekoratiivne ja rikkalikult õitsev vääntaim, mida võib kasvatada nii sise- kui välistingimustes. Õied on tagasihoidliku lõhnaga, õitsevad rikkalikult ja püsivad kaua. Siledatel vartel paiknevad paarikaupa tumerohelised läikivad, kujult ovaalsed, teravatipulised lehed.

Mandvill tunneb end kõige paremini päikeselises või poolvarjulises kasvukohas. Taim nõuab sooja ja valget kohta, kuid ei talu liigkuumust. Hoolduse suhtes on nõudlik, kuid õige hoolduse eest tasub oma kauni välimusega.

Mandvillile meeldib toitaineterikas muld: Lillemuld või Suvelillemuld.

Mandvill vajab palju vett. Soovitame vihmavett, sest see sisaldab vähem lupja. On tähtis, et juured oleksid pidevalt niisked. Kevadest sügiseni ei tohiks mandvilli muld kordagi läbi kuivada. Võimalik, et suvel tulebki mandvilli iga päev kasta. Taim ei talu aga pidevat vesisust, seega lastakse pindmisel mullakihil kastmiskordade vahel ära kuivada. Mandvillile meeldib suhteliselt suur õhuniiskus ja vee pihustamine teeb talle head.

Õienuppude ära kukkumise põhjuseks võib olla liiga pime kasvukoht, üle kastmine, liiga kuiv muld või punased kedriklestad. Sageli pudenevad õienupud kastmisvigade tõttu. Õige kastmisaeg on siis, kui pindmine mullakiht on kergelt kuivanud, aga sügavamal potis on veel pisut niiskust alles.

Väeta taime iga paari nädala tagant kevadest kuni õitsemise lõpuni. Sobiv väetis on Lilleväetis või Suvelilleväetis.

Mandvill ei talu normaalset toatemperatuuri läbi aasta, vaid ta tuleb viia talvituma valgesse ja jahedasse siseruumi, mille temperatuur on 12-15 kraadi.

Mandvill õied puhkevad noortel võrsetel, seega võiks ladvaosasid lõigata kas hilissügisel, kui kasvamine on lõppenud või varakevadel taime ümber istutades. Mandvill juured on väikesed ja talle piisab väikese mõõdulisest potist.

Mandvill eritab piimmahla, mis võib kokkupuutel nahaga põhjustada ärritussümptomeid.