Jäta sisu vahele
Marjad ja puuviljad

Põõsasmustikas

Vaccinium Angustifolium-rühm

Pensasmustikan Vaccinium Angustifolium marjat Pensasmustikka Vaccinium Angustifolium Pensasmustikan Vaccinium Angustifolium syysväri

Põõsasmustikad annavad marju ja on ühtlasi dekoratiivsed. Põõsasmustikas meenutab tavalist mustikat, kuid on suurem. Põõsasmustikatel arenevad varasuvel kaunid valged õiged ning põõsas värvub sügisel leekivalt punaseks.

Kastmine:

Suur

Valgus:

Päikseline

Kõrgus:

60-120 cm

Värvid:

Valge

Õitsemine:

Varasuvi

Vahemik :

I-IV(V)

Pensasmustikan Vaccinium Angustifolium marjat Pensasmustikka Vaccinium Angustifolium Pensasmustikan Vaccinium Angustifolium syysväri

Põõsasmustikas on pärit Põhja-Ameerikast. Aretatud sordid taluvad öökülmasid ja üsna krõbedat pakast. Eestis on kõige talvekindlamaks osutunud madalad ja keskmise kõrgusega sordid, kõrgusega 60-120 cm.

Põõsasmustika helerohelised lehed on ovaalsed või piklikud ja terve servaga. Valged kausjad õied on koondunud okste tippudesse. Põõsasmustika suured, kuni kolm korda metsamustikast suuremad marjad säilivad hästi värskelt ja külmutatult, lõhnavad meeldivalt ja on tervislikud. Külmutatud marjad säilitavad kuju ka pärast sulamist. Marjad on suurtes kobarates ning neid on seetõttu hõlbus korjata. Marjade mahl on vees lahustuv ning viljaliha hele ning ei jäta plekke nagu metsamustikal.

Põõsasmustikas kasvab hästi päikeselisel ja poolvarjulisel, tuulte eest kaitstud kasvukohal. Põõsasmustika kasvukoht peab olema soe ja ühtlaselt niiske, et taim areneks. Mustikas eelistab happelisi, kergeid ja huumusrohkeid liivakaid muldi. Õige muld on happelise pinnase taimedele mõeldud Okaspuu- ja Rododendronimuld. Istutuskaugus on olenevalt sordist u 100 cm.

Põõsasmustikaid tuleks istuda mitu põõsast kõrvuti, sest risttolmlemine parandab saagikust isegi kuni 20%.

Põõsasmustikat väetatakse kevadel Okaspuu- ja Rododendroniväetisega. Pinnasele ei lisata lupja. Taime juurtele võib lisada Looduslikku turvast või Okaspuu- ja Rododendronimulda.

Põõsasmustika juured on maapinna lähedal ning taime peab põuasel ajal kastma. Liigse kuivuse mõju on näha marjade suuruses ning pikema kuiva perioodi tulemusel võivad põõsa lehed variseda. Kasvupinnas hoiab paremini niiskust, kui taime juured on kaetud Puukoore- või Dekoratiivmultšiga. Põõsasmustika alla sobib hästi ka Piinia Dekoratiivmultš.

Põõsad maitsevad talvel jänesetele ja põtradele ning tuleks kaitsta kahjustuste eest võrguga.

Põõsasmustikat ei pea tavaliselt tagasi lõikama. Kevadel tuleb eemaldada ainult talve jooksul kahjustatud või kuivanud oksad.

Vastupidavad sordid on Soomes aretatud ’Aino’ ja ’Alvar’, ’Arne’ ning Põhja-Ameerikast pärinevad sordirühma North sordid: ’North Blue’, ’North Country’, ’Northland’, ’Northsky’ ning ’Patriot’.

Otsi