Ilupõõsad
Sieboldi magnoolia
Magnolia sieboldii
Sieboldi magnoolia on Eestis kõige paremini talvituv põõsakujuline magnoolialiik. Eksootiline iludus Sieboldi magnoolia õitseb juba noore põõsana juunis suurte kreemikasvalgete ja sidrunilõhnaliste õitega.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Poolvarjus
Kõrgus:
150-250 cm
Värvid:
Valge
Õitsemine:
Varasuvi
Vahemik :
I-II(III)
Sieboldi magnoolia on kõige kaunim soolopõõsana. Suured valged õienupud avanevad koos lehtede puhkemisega. Valgete õite keskel on punased tolmukad ja alguses kollakasroheline, hiljem punakas emakasuue. Ligi 10 cm läbimõõduga õied on veidi longus. Sieboldi magnoolia oksad on paksud, noored võrsed ja pungad kaetud heledate karvakestega. Lehed on ovaalsed ja laiad, pealt rohelised, alt sinakasrohelised. Põõsas kasvab 150-250 cm kõrguseks.
Sieboldi magnoolia on külmaõrn, kuid talvitub pehmetel talvedel Eestis üsna edukalt. Sieboldi magnoolia talvitub kasvutsoonides I-II(III). Põõsas vajab kaitstud, sooja ja poolvarjulist või päikselist kasvukohta. Kasvupinnas peab olema toitainerikas, happelise reaktsiooniga ja hästi vett läbi laskev. Magnooliate sobiv istutusmuld on vähese lubjasisaldusega, happeline Erimuld Okaspuudele ja Rododele. Taimede istutuskaugus on 100 cm.
Sieboldi magnoolia ei vaja regulaarselt tagasilõikamist, ainult kuivanud ja kõverad oksad eemaldatakse.
Kevadel väetatakse magnooliat Okaspuu- ja Rododendroniväetisega, kuid lupja ei anta.
Juured kasvavad maapinna lähedal ning pinnast ei tohi kobestada. Taime juurte ümber võib panna Puukoore- või Dekoratiivmultši või istutada pindmise juurestikuga pinnakattetaimi. Need hoiavad pinnase niiske ning umbrohud eemal.
Kuival perioodil tuleb Sieboldi magnooliat kasta.
Külmaõrnu magnooliaid kahjustab pinnase külmumine, seetõttu tuleb juurte ümbrus hoolikalt kinni katta Talvekaitse või paksu lehekihiga. Noored taimed võib katta kuuseokste või pakasekangaga. Kui nuppude moodustumise või õitsemise ajal on öökülmasid, tuleb taime külma eest kaitsta.