Aedmaasikas

Traditsiooniliselt kasvatatakse maasikaid nii, et taimed istutatakse rividena, sageli vagudena. Maasikat saab kasvatada ka Kasvatuskastis, pottides, amplites ja kasvuhoonetes.

Maasikasordid erinevad marjade suuruse ja valmimisaja poolest, kasutusotstarbe poolest, talvekindluse poolest ning ka haigustele ja kahjuritele vastupanuvõime poolest. Aedmaasikad on tavaliselt 30-50 cm kõrgused ja sama laiad. Maasikas ajab võsundeid, mille lehekimbud juurduvad. Marjad on 2-4 cm suurused.

Maasikale meeldib päikeseline, soe ja pärast vihma kiiresti kuivav koht. Kui taimed pärast sadu kiiresti ära kuivavad, pole vaja niiskust armastavat hallitust karta. Ka vaoharja istutamine on võte, mis laseb taimedelt vee ära voolata ja nii ka taimehaiguste riski vähendada. Maasikataimed tuleks istutada sinna, kus viis aastat pole maasikaid kasvatatud. Sobiv muld maasikaistandiku jaoks on Aiamuld. Vana mulla kvaliteeti võib parandada Mahe Marjaväetise, Aialubja ja värske Aiamullaga. Maasikad istutatakse 35-40 cm vahedega. Istutades ei tohi taime kasvupunkt mulla alla jääda.

Kevadel antakse maasikataimedele Aialupja ning Mahe Marjaväetist.

Kevadel ja varasuvel, kui maasikad õitsevad, kaitstakse neid külma eest looriga, kui öine temperatuur langeb 0 kraadi lähedale.

Kuival suvel tasuks maasikaid kasta. Marjade küpsemise ajal tehakse seda ettevaatlikult, sest marjadele võib kergesti tekkida hallitus.

Aedmaasikas annab saaki umbes 3 nädalat. Kui istutada nii varaseid kui hiliseid sorte, kestab saagiperiood kauem.

Liigsed võsundid eemaldatakse pärast saagikoristust.

Augustis-septembris väetatakse maasikaid Sügisväetisega. Sel ajal tuleb taimi ka korralikult kasta, sest maasikal tekivad järgmise suve uued õiealged just sel ajal.

Maasikaid võib paljundada kas võsunditest või ostes uusi maasikataimi. Oluline on kontrollida, et uued taimed oleksid terved.

Varased sordid on näiteks ’Zefyr’ ja ’Honeoye’, keskvarased ’Jonsok’ ja ’Suvetar’. Kõige hilisemad sordid on Bounty’ ja ’Polka’.