Sibulad ja mugulad
Kirju püvilill
Fritillaria meleagris
Kirju püvilill on väike sibullill, mille kaunid, longus karikakujulised õied on lilla- või pruuni- ja roosaruudulise mustriga või valged. Iga peenikese varre otsas avaneb mais-juunis üks 3-4 cm pikkune õis.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
15-30 cm
Värvid:
Lilla Valge Mitmevärvilised lehed
Õitsemine:
Kevad
Kirjul püvilillel on kitsad hallikad ja läikivad lehed. Taimel on neli või viis vart ümbritsevat lehte. Lame lehelaba on 3-6 cm lai ja ovaalse kujuga. Kirju püvilill kasvab 15-30 cm kõrguseks. Pärast õitsemist varred kuivavad. Taim on mürgine, kuid väikese koguse söömine enamasti mürgistusnähte ei põhjusta.
Kirju püvilille võib istutada püsikupeenrasse, põõsaste vahele, loodusliku ilmega aeda, lilleaasale või veekogude äärde. Kirju püvilill on mõjub kaunilt ka murus, näiteks koos poeedinartsisside ja märtsikellukestega. Metskitsed, jänesed, küülikud ja teised närilised jätavad taime puutumata.
Kirju püvilill eelistab kasvada päikeselisel ja poolvarjulisel kasvukohal. Kirju püvilill on algselt niiskete ja lubjarikaste niitude taim, kuid tuleb toime ka kuivematel kohtadel, kuna õitsemisajal on pinnas pärast lume sulamist veel niiske. Kasvupinnast parandatakse Kekkilä Aiamulla ja Kekkilä Aialubja lisamisega ning Kekkilä Sibullilleväetisega. Sibulad istutatakse septembris 5-10 cm vahedega 5 cm sügavusele.
Kevadel lisatakse istutusaladele Kekkilä Aialupja ja Kekkilä Sibullilleväetist. Aegajalt on istutusaladele hea lisada ka uut Kekkilä Aiamulda.
Kirjud püvililled vajavad juurdumiseks ja paljunemiseks kasvurahu, seetõttu tuleb pinnase asjatut kaevamist ja kobestamist vältida. Sageli on kirju püvilille tõelist ilu näha alles mitu aastat pärast istutamist.
Kirjud püvililled paljunevad ise külgsibulate ja seemnete teel. Sobivas kasvukohas katavad taimed aastatega ulatuslikke alasid.