Lehtkapsas

Oma välimuse järgi tabavalt nime saanud lehtkapsast nimetatakse lehtede värvi järgi ka mustaks kapsaks. Lehtkapsas on Itaalias Toskaanas aretatud lehtkapsa vorm, mida on seal juba sajandeid kasvatatud. Dekoratiivne ja lopsakas lehtkapsas sobib eriti hästi köögiviljaaedadesse.

Lehtkapsas on üks toitainerikkamaid köögivilju. Sisaldab rohkesti B2- vitamiini, K-vitamiini ja karotenoide. Lehtkapsas on ka tõeline C-vitamiinipomm. Lisaks vitamiinidele sisaldab taim olulisi mikroelemente ja mineraale, näiteks fosforit ja kaaliumi. Lehtkapsas on proteiinirikas köögivili, mille energiasisaldusest ligi 40% moodustavad proteiinid.

Lehtkapsas eelistab kasvada valgusküllases, lubjarikkas, toitainerikkas ja niiskust hoidvas pinnases nagu ka teised kapsaliigid. Kasvukoha mulda võib parandada värske Aiamulla, Aialubja lisamise ning Aiaväetisega. Lehtkapsas istutatakse peenrasse mais-juunis. Sobiv taimede vahekaugus on 50-60 cm. Lehtkapsas on kõige lopsakam 3-4 kuu möödudes.

Lehtkapsal on kasu ühtlasest ja rohkest kastmisest. Pinnase võib katta multšiga, et niiskuse aurustumist aeglustada.

Taimedel antakse juunis-juulis lisaväetist ning isegi augustis Maheväetist köögiviljadele või Aiaväetist. Väldi ülemäärast lämmastikuga väetamist, see suurendab lehtede nitraadisisaldust.

Ebasümmeetrilisi taimi võib toestada tugikepiga. Taimi tugevdab ka muldamine.

Saaki koristatakse välimistest lehtedest alates. Saagikoristus võib jätkuda veel siis, kui temperatuur on miinuse poolele langenud.

Taimed võib enne kasvukohale istutamist ette kasvatada umbes 10-15-kraadisel temperatuuril 3-4 nädalat enne avamaale viimist. Pärast esmase kasvuperioodi läbimist talub lehtkapsas hästi külma ning taimed võib istutada avamaale juba mais.