Püsikud
Nõmm-liivatee
Thymus serpyllum
Nõmm-liivatee on kuumade kuivade kasvukohtade pinnakatte- ja maitsetaim. Kogu taim lõhnab vürtsikalt ja säilib haljana ületalve, kui on kevadise kõleda tuule eest kaitstud. Rohked lehti katvad õied on violetsed või valged.
Kastmine:
Väike
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
3-10 cm
Värvid:
Lilla Valge
Õitsemine:
Kesksuvi
Vaibana kasvav nõmm-liivatee on igihaljas pool-kääbuspõõsas. Vastupidav nõmm-liivatee kasvab looduses kaljudel ja liivastel teepeenardel. Nõmm-liivatee sobib hästi kuivade kohtade pinnakattetaimeks ja kiviktaimlasse. Nõmm-liivateed võib kuivades kohtades kasvatada muru asemel, sest taim talub vähesel määral tallamist.
Roomavalt ja väänlevalt kasvav taimestik on tihe ja hästi kattev. Lehed on väikesed, terveservalised ja tumerohelised. Õitega harud on 5-10 cm kõrged. Õitsemine kestab tavaliselt juuni algusest juuli keskpaigani ning jätkub vähesel määral sügiseni. Lõhnavad õied meelitavad ligi liblikaid ja mesilasi. Nõmm-liivatee talvitub hästi.
Nõmm-liivateele meeldib kasvada päikeselises kohas ja taim talub hästi kuumust. Pinnas võib olla kuiv, hea drenaažiga, pigem lahja ja liivakas. Taim ei talu vesist talve. Nõmm-liivatee võib istutada Aiamulda, millele võib juurde segada puhast liiva. Taimed tuleks istutada 30 cm vahedega.
Kui nõmm-liivatee kasvukoht on õige, ei vaja taim erilist hooldust. Nõmm-liivateele ei meeldi toitainerikas pinnas ja taim ei jaksa võistelda umbrohuga, seega tuleks leida taimele lahja kasvukoht.
Nõmm-liivateel tuleb lasta rahus kasvada. Vanemat taimestikku võib kevaditi lubjata Aialubjaga ja kergelt väetada Kevadväetisega.
Nõmm-liivateed võib paljundada seemnetega või taimestiku jagamisega.
Võsusid ja lehti kasutatakse maitsetaimena sarnaselt tüümianile.