Ürdid ja köögiviljad
Nuikapsas
Brassica oleracea var. gongylodes
Nuikapsas ehk koolrabi meenutab välimuselt naerist või kaalikalt. Söödav osa on paksenenud varred ehk varsvili, mille läbimõõt on 6-10 cm. Varsvili võib olla pinnalt heleroheline või lilla. Viljaliha on valge ja krõmpsuv.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
35 cm
Värvid:
Valge
Õitsemine:
Hilisuvi
Nuikapsas on kiiresti saaki andev kapsaliik. Nuikapsast on aretatud ka suuri, 2-4 kg kaaluva viljaga sorte. Need säilivad kaua ega puitu. Nuikapsast süüakse kooritult ning see on maitsev toorelt või keedetult.
Nuikapsas eelistab valgusküllast kasvukohta, paksu mullakihiga savisegust ja lubjatud pinnast. Kasvupinnast võib kevadel parandada, kaevates pinnasesse Aiamulda, Aialupja ja Maheväetist Köögiviljadele.
Sobiv istutustihedus on 10-15 taime ruutmeetrile, aga kui kasvatatakse suure varsviljaga sorte, siis on istutustihedus alla kümne taime ruutmeetri kohta. Liiga suur istutustihedus põhjustab „mugula“ väljavenimise ehk korralikku varsvilja ei pruugi moodustuda.
Nuikapsa ettekasvatatud taimi saab osta aianditest või kasvatada ise seemnest. Eestis võib proovida ka otse avamaale külvata. Külvi võib korrata, et suve jooksul kaks saaki saada.
Kasvukohas hoolitsetakse regulaarse umbrohu eemaldamise eest taimeridade vahelt.
Mais-juuni alguses kaetakse taimed kahjurite eest kaitsmiseks kattelooriga. Kahjureid võib eemale meelitada ka istutades kapsa lähedusse partnertaimi, näiteks peiulilli.
Põuasel ajal kastetakse vastavalt vajadusele.
Nuikapsa ettekasvatamist alustatakse aprillis, külvates seemned Külvimulda. Ettekasvatamisele kulub 4-6 nädalat.