Ilupõõsad
Põõsasmaran
Dasiphora fruticosa
Põõsasmaran on puitunud varrega põõsataoline roosõieline taim. Põõsasmaranad on üsna tihedad ja madalad dekoratiivpõõsad, mis õitsevad rikkalikult sügiseni, peaaegu külmade tulekuni. Kõige levinumad on erkkollaste õitega sordid.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
50-150 cm
Värvid:
Valge
Õitsemine:
Hilisuvi
Vahemik :
I-VI (I-III)
Pika õitseajaga põõsasmaranad sobivad soolopõõsasteks, gruppidesse ning hekitaimedeks. Kuivas kasvukohas hästi kasvav põõsasmaran kaunistab ka kiviktaimlat ja nõlvasid. Põõsasmaran on kergesti hooldatav ja enamasti üsna terve põõsas. Taim on vastupidav, dekoratiivne ja hea pinnakatja.
Laiuva kasvukujuga põõsasmaranal on väikesed, hallikasrohelised ja peenekarvalised, 3-5 lehekesega lehed, mis puhkevad kevadel üsna hilja. Lõhnatud õied on väikesed ning värvuselt kollased, valged, oranžid ja roosad. Olemas on ka helekollaste ja kreemikate õitega sorte. Õitsemine algab juuni lõpust.
Taime suurus oleneb sordist ning varieerub 30-150 cm. Roosa- ja oranžiõielised põõsasmaranad on madalamakasvulised kui kollaste või valgete õitega sordid. Madalamad sordid on ka hilisema õitsemisajaga. Erinevate sortide kasvukujud on erinevad, lamanduvatest põõsastest püstisteni. Vastupidavamad kollase- ja valgeõielised sordid talvituvad hästi kasvutsoonides I-VI, roosa- ja oranžiõielised põõsasmaranad tsoonis I-III.
Põõsasmaran kasvab hästi poolvarjulisel ja päikselisel kasvukohal, isegi otsese päikese käes. Pinnas võib olla kuiv või niiske, keskmise toitainesisaldusega ja hästi vett läbi laskev. Liiga kuiv kasvukoht taimedele ei meeldi ning võib soodustada ka kahjurite levikut. Põõsas talub hästi tuult, kuid mitte savikat pinnast, vesist mulda, varju, maanteesoola ja lumetõrje käigus peale kuhjatud lumekoormat. Põõsasmaranale kõige paremini sobiv muld on Aiamuld. Istutuskaugus on olenevalt sordist 30-100 cm, hekkides 30-50 cm.
Kevadel antakse põõsasmaranatele Aialupja ning väetatakse Kevadväetisega.
Põõsasmaranaid ei pea tagasi lõikama, kuid harvendamine parandab põõsa kasvu ja soodustab õitsemist. Varakevadel võib vanad oksad mullapinnani maha lõigata. Õied moodustuvad sama aasta ja vanemate võrsete peale, rikkalikumalt õitsevad paari-kolmeaastased võrsed. Vanad taimed elavad üle põhjaliku pügamise, kuid taastuvad aeglaselt.
Põõsasmaranad lehtivad üsna hilja, seetõttu sobib nende lähedusse istutada varakevadel õitsevaid sibullilli.