Kõik taimed vajavad põhimõtteliselt samu toitaineid. Lugege Kekkilä väetisekooli ja tutvuge lähemalt väetamisega. Väetamise vajaduse mõistmiseks tuleb esmalt vaadata, millistes tingimustes me oma taimi kasvatame. Maapinnas kasvavate taimede juured võivad ajada end sügavamale ja kaugemale, et leida enda jaoks vajalikke toitaineid. Kui taimed kasvavad pottides või mujal piiratud kasvukeskkonnas, sõltub taimede kasv suuresti uutest toitainetest, mida antakse õigel ajal.
Maapinnases sisaldub mingil määral taime kasvuks vajalikke toitaineid.
Muld kui sahver
Muld on nagu sahver või hoidla, kust võib leida teatud koguse toitaineid. Savine muld võib sisaldada palju toitaineid, liivased mullad on aga vaesemad. Orgaaniliste väetiste kasutamine parandab mulla võimet tegutseda ka veehoidlana.
Muld ja mikroorganismid säilitavad toitaineid, kuni taimed neid vajavad.
Parim viis mulla ja selle toitainesisalduse mõistmiseks on jälgida mullas kasvavaid taimi ja teha tähelepanekuid väetamise ajal toimuva kohta.
Vajaduse määrab kasv
Taimed on erineva suuruse ja kasvuga. Nad vajavad ka toitaineid erineva kiiruse ja kogusega, sõltuvalt sellest, millises kasvufaasis nad on.
Enamikku toitaineid kasutab suurem taim, mis kasvatab kiiresti oma biomassi, uusi oksi ja lehti. Paljud köögiviljataimed on sellised taimed: kiireks kasvuks ja suve lõpuni kasvamiseks on neil vaja palju toitaineid.
Vanemad ja täiskasvanud taimed ei vaja kasvamiseks toitaineid, vaid vajavad neid saagi loomiseks ja külma talve üleelamiseks. Kui mõni toitaine jääb puudu, peatub kasv ning halveneb õite ja puuviljade kvaliteet.
Kiiresti kasvavatel taimedel ei tohi tekkida toitainete puudust. Kui toitained hakkavad mullas otsa saama on selliste taimede ja pottides kasvavavate taimede jaoks on kõige praktilisem alternatiiv kasutada kiiretoimelist kastmisväetist.
Kui palju väetist tuleks kasutada?
Professionaalsed kasvatajad arvutavad toitainete tasakaalu, et väetisest võimalikult palju kasu saada. Koduaednik ei pruugi selle vastu huvi tunda.
Mõelge, kus ja kuidas väetada, nii et hoolitseksite mulla eest võimalikult hästi ja et taimed kasvaksid ning pakuksid teile rõõmu. Taimede kasvatamine on enamasti millegi uue proovimine ja õppimine.
TÖÖTSÜKKEL
Kõigil Kekkilä pakenditel on märge selle kohta, millal ja kui palju väetist soovitame. Määratud kogused on arvutatud vastavalt taimede vajadustele ja on taimedele, inimestele ja loodusele ohutud.
Väetise koguse võib kasvuperioodil jagada mitmeks väikseks annuseks. Praktikas on kõige lihtsam alustada õige algannusega kevadel, pärast seda jätkata väetamist üks või kaks korda suve jooksul.
Väetamine muutub pisut keerukamaks, kui kasutate mulla parandamiseks mitut toitaineallikat, näiteks komposti või kanasõnnikut ning köögivilja- või kevadväetise lisatoitaineallikana. Sel juhul tuleks kummagi annust vähendada.
ÜLEDOSEERIMINE
Kahekordne väetisekogus ei tähenda kahekordset saaki – ärge doseerige väetist üle! Liiga palju väetist pole keskkonnasõbralik. See võib põhjustada toitainete leostumist eutrofeerunud veekogudesse.
Tõeliselt suured väetisekogused võivad juuri kahjustada ja takistada neil vee omastamist. Sel juhul võib taim ära kuivada või näiteks muru muutub pruuniks. Võrreldes kiiresti lahustuva mineraalväetisega on loodusliku toitaine oht väiksem, kuna mikroorganismid peavad seda kõigepealt töötlema.
ALADOSEERIMISE
Kui väetis ei anna soovitud efekti, on parem väetist mõne aja pärast lisada . Pöörake tähelepanu koostisele ja proovige lisada väetist, mis annab parima efekti.
VESI
Selleks, et toitaine leviks pinnasesse ja taim saaks seda kasutada, peab pinnases leidma niiskust. Ärge laske mullal liiga läbi kuivada. Samuti ei tohiks muld olla liiga niiske, kuna see takistab mikroorganismidel ja juurtel toitaine sissehingamist või käitlemist.
