Jäta sisu vahele

Lilledega loodud vahemerelised tunded

Kas meenutad Itaalias veedetud puhkusel meelde jäänud pelargoonide peenraid või Hispaania puhkuseranniku lopsakaid lilleaedu? Sama meeleolu võid suvelillede abil luua ka oma kodusele terrassile või rõdule. Ammuta suvelillede valikus inspiratsiooni Vahemere-äärsetest vaadetest.

Tekst ja kujundus: Johanna Vireaho / fotod: Hanna Marttinen

Vahemere riikide taimestik peab tulema toime kõrvetavas päikeselõõsas, kuumas ja kuivas kliimas. Mitmed sealsete oludega kohanenud taimed taluvad keerulisi valgus- ja soojustingimusi, mis pakuvad taimedele tõsiseid väljakutseid. Kuivade oludega harjunud taimedel on tavaliselt väikesed, nahkjad, vahakirmega kaetud või karvased lehed, mistõttu lehtede kaudu aurub väga vähe niiskust, või on siis taimed kohanenud koguma niiskust paksudesse lehtedesse, vartesse ja juurestikku. Sealsetele oludele tüüpilised taimed on lavendel, pelargoonid ja sukulendid. Ka kõrrelised ja mitmed hõbedaste lehtedega taimed sobivad vahemerelise meeleoluga. Autentset muljet aitavad luua oliivid, tsitruselised ja agaavid, looduslikult Vahemere ääres kasvavad taimed.

Lõhna, värve ja parajalt tasakaalustavaid lehtede värvitoone pakuvad lavendel, pelargoon, jõhv-stepirohi, dekoratiivpuju ja vilt-ristirohi.

Paiguta lehtdekoratiivsed sukulendid lillekasti. Sarvik-kalanhoe, puiskestvik ja hiigelagaavid veedavad suve meelsasti päikselisel terrassil.

Mälupilt lavendliväljast

Maitsetaimed, näiteks lavendel, salvei, rosmariin ja tüümian sobivad hästi õistaimede hooaja istutusteks. Osa maitsetaimedest pakub aroome, teine kauneid õisi. Potitäis tähklavendlit näitab õite ilu, kuid ka meeldivat lõhna. Kui taime puudutada, vabaneb õhku taimes sisalduvatest eeterlikest õlidest tulvil lõhnapilv. Mälust kerkib pinnale kaunis vaade Provence’i lavendliväljadele.

Lavendli õitseaeg langeb enamasti suve keskpaika, kuid kui ära õitsenud õievarred eemaldada ja taime veidi tagasi lõigata, arenevad uued nupud ja taim võib jätkata õitsemist vahel kuni esimeste öökülmadeni.

Lavendel eelistab kasvada hästi vett läbi laskvas ja liivakas pinnases, seepärast oleks lavendli istutamiseks hea lisada Kekkilä Suvelillemulla juurde Kekkilä Liivakastiliiva või Kekkilä Potikruusa, need parandavad kasvupinnase veeläbilaskevõimet. Kõige kuumema päikese kätte jäävates kasvukohtades ei pea mullale liiva lisama, taimele heade kasvutingimuste tagamiseks oleks hea, kui pinnas veidi niiskust hoiaks. Lillekasti istutatud lavendlid võivad talvituda ka kasvuhoones või klaasitud rõdul. Oma koduaias või rõdul tasukski proovida erinevate taimede kasvatamist ja talvitumist. Katsetused õpetavad.

Väidetavalt on tähklavendli aroom rahustava toimega. Puuduta taime ja naudi aroome!

Pelargoonist

Pelargoon tunneb rõõmu päikesest, nii et mida päikselisem kasvukoht, seda parem. Pelargoon talub üllatavalt hästi ka poolvarjulisi kasvukohti, kuid õitsemine jääb siis tagasihoidlikumaks.

Pelargooni valides pööra tähelepanu taime kasvule ja vali tugevakasvuline ja põõsasja kasvukujuga taim, väldi ühe-kahe õiega taime. Kindlasti tasub valida selline taim, millel on rohkem nuppe kui avanenud õisi. Rohked nupud ennustavad õierohket õitsemist.

Pelargoon armastab toitaineid. Istuta pelargoonid tugevasti väetatud ja viljakasse Kekkilä Pelargoonimulda või Kekkilä Suvelillemulda. Pelargoon eelistab olla istutuskasti primadonna. Kui istutad kasti pelargooni kõrvale ka teisi taimi, vali selline kaaslane, kes eriti palju kasvuruumi ei vaja. Pelargoonikaste tuleb väetada kord nädalas Kekkilä Suvelilleväetisega. Kasta regulaarselt, kuid lase mullal kastmiskordade vahel alati ära kuivada. Pelargoon talub pigem kuivust kui pidevat niiskust juurte ümber.

Korallpunaste õitega pelargoon ’Angel Eyes Orange’ õitseb kogu suve ja kasvab hea hoolitsuse tulemusel väikeseks põõsaks. Õied on elegantsed ja õhulised.

Jõhv-stepirohi on õhulise ja kerge mulje loov dekoratiivne kõrreline, mis loob hooajalistesse istutustesse kergust ja looduslikku üldilmet.

Täienduseks hõbedasi lehti ja kõrrelisi

Suvelilleistutustes pääsevad õied paremini mõjule, kui täiendada istutuskasti erinevate lehtdekoratiivsete taimedega. Hõbedast tooni lehed rahustavad õitelõõma. Kõrrelised loovad õhulisust, hõbedaste lehtedega taimed, nagu näiteks fotol kujutatud puju ja vilt-ristirohi, loovad valguse ja värskuse illusiooni. Tuttava vilt-ristirohu ehk viltlehe suureleheline sort ’Angel Wings’ äratab tähelepanu ainulaadse heleda tooni ja suurte lehtedega.

Vilt-ristirohi ’Angel Wings’ üllatab aiasõpra peaaegu valgete, rohkete pehmete karvadega kaetud lehtedega. See on tuttava viltlehe hõbedakarvaline, vähenõudlik ja suureleheline uudissort. Kui lehed kuuma ilmaga närbuvad, taastub taim pärast kastmist kiiresti.

Sarvik-kalanhoel on paksud, nahkjad lehed, mida katab tihe karvakeste kiht. See kiht takistab niiskuse aurustumist lehtede kaudu ning aitab taimel pikki põuaperioode üle elada.

Kekkilä Rannakivid sobivad hästi Vahemere stiilis lillepottide katteks.

Lillekast kui osa tervikust

Vahemere maades kasutatakse lillekastidena sageli terrakotasavist potte. Glasuurimata potid on poorsed ning muld kuivab neis kergesti. Taimedele tuleb varuda piisavalt suur pott, kus taimede juurtel oleks piisavalt ruumi ja niiskust ning ka piisavalt toitaineid. Vahemereliku stiiliga sobivad ka glasuuritud potid. Sellised potid hoiavad paremini niiskust kui glasuurimata potid. Moodusta pottidest kompositsioonid, grupeeri potid, et luua lopsakam üldmulje. Õistaimede vahele sobivad ka dekoratiivsete lehtedega sukulendid.

Puiskestvik ’Nigrum’ värvub pidevalt päikese käes olles peaaegu mustaks. Varjus ja vähese valgusega kasvukohas muutuvad lehed roheliseks. Puiskestviku võib talveks toataimena siseruumidesse tuua.

Kujunda savipotti sukulentide ja portulakiga väike kiviktaimla. Kasuta pinnakatteks poti tooniga sobivaid Kekkilä Rannakive.

 

 

 

 

Otsi