Jäta sisu vahele

Tervita kevadet õitsvate püsikutega

Kui talve taandudes hakkavad mullast esimesed rohelised kerkima, on aedniku õnnepäevad saabunud. Istuta kevadisi õitsejaid iseenda ja tolmeldajate rõõmuks.

tekst: Johanna Vireaho / fotod: Hanna Marttinen

Kui talve taandudes hakkavad mullast esimesed rohelised kerkima, on aedniku õnnepäevad saabunud. Kenad kevadlilled on justkui loteriivõit, sest talv on viimaks möödunud ja kevadised püsikud puhkevad õide. Priimulad, kevad-nabaseemnikud, lumeroosid, aed-karukellad ja teised jahedaid ilmasid trotsivad kevadised õitsejad on auga välja teeninud koha igas aias.

Priimulad, ülased ja lumeroosid toovad kevadesse õisi. Vahele võib istutada erinevaid sibullilli, näiteks sobib hästi kellukesekujulise õiega kirju püvilill.

Omapäi aeda kolinud sinilill on kevadises aias rõõmus üllatus. Madal taim sobib hästi näiteks peenraserva.

Kutsu kevad oma aeda

Kevadisse lillepeenrasse on lihtne leida kevadel õitsevaid sibullilli, kuid ka püsilillede hulgas on rohkesti rõõmu ja värve pakkuvaid liike. Kevadises lillepeenras võib olla lopsakaid ja värvikaid taimi, kuigi kevadised püsikud on enamasti väikesed ja õrnad. Kuid pärast pikka talve on kõik roheline ja õievärvid rõõmu ja helget meeleolu pakkuvad.

Paiguta kevadlillede peenar sellisesse kohta, kus õrnu õisi saab vaadelda aiateel kõndides või aknast välja vaadates. Sobiv koht kevadisele õieilule on ka puhkenurk aias. Poolvarjulises kohas kestab paljude taimede õitsemine pikemat aega kui päikselisel kohal, seetõttu on kasvukoha valgustingimused olulised ka lilleilu kestmisel.

Topeltõielised õied langevalt graatsiliselt allapoole.

Murtudsüdamed rõõmustavad õitsemisega kevadest suveni. Mõni sort õitseb varakevadel, mõni alles suvel. Õitsemine kestab kaua.

Kevadise lillepeenra kavandamise ja istutamise tööd võib teha kogu kasvuhooaja kestel, kui kasutada potis ettekasvatatud taimi. Sõbralt saadud taimehakatisi tuleb istutada kasvuhooaja alguses, et taimed jõuaks juurduda. Sibullillede sibulaid võib pista kevadise lillepeenra mulda juba sügisel septembrikuus, siis puhkevad õied järgmisel kevadel. Samasse peenrasse võib kevadiselt lopsaka istutuse tagamiseks lisada suvel õitsevaid püsikuid, dekoratiivpõõsaid või kasvõi õunapuu, mis kerkib kroonina kevadiste õistaimede kohale. Paljud kevadised püsikud on peenras madalakasvuliste taimedena head pinnakatjad ja ääristaimed.

Lumeroos on ka vaasis ilus ja kauakestev.

Tumedaõieline lumeroos ‘Garden Black’ toob kevade heledatesse toonidesse vaheldust.

Metskitsed lumeroosile enamasti tähelepanu ei pööra, kuid jänesed võivad küll käia lumeroose näkitsemas.

Rõõm loodusest

Erinevatest liikidest rajatud peenar rõõmustab silma pikalt, kui istutusse valitud liigid ja sordid õitsevad veidi eri aegadel. Et üldmulje oleks rahulik ja harmooniline, istuta igast valitud taimeliigist mitu istikut. Enamasti jätab kõige parema mulje paaritu arv taimi.

Erinevatest liikidest peenrast on palju rõõmu ka loodusliku mitmekesisuse seisukohalt. Kevadised õitsejad rõõmustavad ka paljusid talvitunud putukaid, keda kevadpäike üles äratab. Liblikate, kimalaste ja mesilaste jaoks on eriti varakevadel oluline saada toitaineid ning looduses on sel ajal veel vähe õitsejaid. Seepärast ongi oluline, et juba varakevadel valitakse õitsevaid ja rohkesti nektarit pakkuvaid taimi.

Kollane ülane on looduses haruldane. Istikuid võib mõnikord leida ka aiakaupluste püsikute hulgast.

Kirjulehise kopsurohi lehti kaunistavad kahvatud laigud. Õitsemine toimub tavaliselt hiliskevadel ja suve alguses.

Kevadel õitsvad püsikud

Aed-karukell

Aed-karukella Pulsatilla vulgaris õrnad õied rõõmustavad aednikku juba varakevadel. Taim näib õrnuke, kuid on tegelikult väga vastupidav. Tervet taime katavad kaitsvad pehmed udemed. Õied puhkevad varsti pärast lume sulamist, sageli aprillis. Õied on valged või lillakassinised ning avanevad enne lehtede tärkamist. Pärast õitsemist kaunistab taime õhuline seemnepall, mis püsib suve keskpaigani. Aed-karukell eelistab kasvada valgusküllases kasvukohas ja hästi vett läbilaskvas pinnases. See liik sobib hästi kiviktaimlasse.

Harilik karukell on kaetud õhulise ja kaitsva kohevusega.

Lumeroos

Lumeroos Helleborus on vaatamata nimele kevadine õitseja. Pehmetel talvedel puhkevad esimesed õied juba jõulude ajal, kuid enamasti alles kevadel. Kuigi nimes on roos, ei ole sel kaunil taimel roosiga midagi ühist, lumeroosid kuuluvad tulikaliste hulka.

Lumeroosid kasvavad hästi parasniiskes, lubjarikkas pinnases põõsaste varjus. Parim kasvukoht on poolvarjuline. Otsene päikesevalgus võib kevadise intensiivse kiirgusega taime lausa ära kuivatada. Pehmed talved võivad lumeroosile sageli keeruliseks kujuneda, põhja pool pakub lumekate piisavat kaitset. Kui lumeroosid sinu aias ennast hästi tunnevad ja kui oled istutanud erinevaid sorte, võib peagi siin-seal ka väikseid, seemnest tärganud taimi märgata.

Lumeroosid ristuvad omavahel kergesti ja aedniku rõõmuks tärkavad päris ainulaadsed seemnetaimed.

Lumerooside ilu võib pikalt vaadelda. Lilled on nagu väikesed looduslikud kunstiteosed.

Lumeroosid eelistavad neutraalset või hästi lubjatud pinnast. Fotol topeltõieline lumeroos ’Double Ellen White’.

Priimulad

Priimulate Primula hulgas on erinevaid liike ja sorte nii kevadel kui varakevadel värvirõõmu pakkumas. Hooaja esimesteks õitsejateks on nurmenukud. Kollased õied piiluvad rõõmsalt põõsaste varjust. Taimele võib anda kasvuruumi ka muru sees. Nurmenukud paljunevad nimelt seemnetega ja tärganud noori taimi võib leida üllatavatest kohtadest. Kerapriimulate õitseaeg algab veidi hiljem, hiliskevadel. Parasniiske ja viljakas, kuid hästi vett läbi laskev pinnas meeldib priimulatele kõige enam.

Kevadine lillepeenar uhkeldab liigi- ja värvirohkusega. Lumeroosid, lõokannused ja lumikellukesed toovad kevadesse värve ja rõõmu.

Kevad-nabaseemik

Varjulistes ja poolvarjulistes paikades, niiskes pinnases kasvav kevad-nabaseemnik Omphalodes verna moodustab kauni lehevaiba. Taime õied meenutavad meelespea õisi. Kevadel puhkevad südajate lehtede kohal erksinised õied. Õitseaeg jääb hiliskevadesse.

Kevad-nabaseemiku õied levivad laiali valguvalt, moodustades kiiresti tiheda lehevaiba.

Kevad-nabaseemiku õied meenutavad meelespead.

Veel kevadel õitsevaid püsikuid

  • Kirikakar
  • Kollane ülane
  • Maikelluke
  • Lõokannused
  • Koerahammas
  • Võõrasema
  • Labradori kannike
  • Epimeedium
  • Lõhnav kannike
  • Võsaülane

Võsaülane võib aias ise levida. Väikesest juuretükist siirdatud taim levib heas aiamullas kiiresti. Võsaülane on suurepärane taim aia alusmetsa jaoks.

Punane haldjatiib levib vaibalaadselt kui tal lastakse rahus kasvada, näiteks põõsaste juurtel, hajutatud valgusega kohas.

Otsi