Suvelilled
Rippbegoonia
Begonia Pendula-rühm
Rippbegoonia kuulub mugulbegooniate hulka ning on lõdvavarreline suvelill. Rippbegoonia õitseb rikkalikult ja ta on traditsiooniliselt olnud üks populaarsemaid suviseid amplitaimi, kuid sobib ka suurte ja kõrgete pottide ääretaimeks.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Poolvarjus
Kõrgus:
30 cm
Värvid:
Valge Oranž Punane Roosa
Õitsemine:
Kesksuvi
Rippbegoonia nõtked langevad varred kasvavad sordist olenevalt 30-50 cm pikkusteks. Okstel puhkevad allapoole suunatud õied – kas liht- või täidisõied. Õite värv vaheldub: see võib olla valge, kollane, ereoranž või punane. Kõige tuntumatel sortidel on lõheroosad õied. Rippbegoonia lehed on kas hele- või tumerohelised, kitsad ja kujult kaldsed.
Rippbegooniale meeldib päikesepaisteline, poolvarjuline või varjuline kasvukoht. Taime jaoks on kõige olulisem kasvada tuulevarjulises kohas. Kui lill asetada tuule kätte, tekib oht, et rikkalikud õied hakkavad varisema. Rippbegooniale sobib õhu- ja toitaineterikas kasvusubstraat Suvelillemuld. Istutusvahe on 30 cm.
Rippbegooniat tuleb regulaarselt kasta. Taim talub küll hetkelist kuivust, kuid pidevat vesisust mitte. Üks kord nädalas väetatakse lille Suvelilleväetisega.
Rippbegooniad võib viia välja alles siis, kui öökülmade oht on möödas, sest külm neile ei sobi.
Vihmastel suvedel tasub rikkalikult õitsevaid või täidisõitega rippbegooniaid hoida varikatuse all, sest rohkete sademete tagajärjel saavad õied kahjustada ning sellele lisaks võib pottidesse jääda vett, mis omakorda mädandab ära juured.
Närbunud õied eemaldatakse.
Rippbegooniat võib üle talve hoida 12-15 kraadises valges ruumis.
Rippbegooniat saab mugulast ise kasvatada. Mugulad istutatakse veebruaris-märtsis Istikumulda või Suvelillemulda nii, et mugula ülemine pind jääb mullapinnaga samale kõrgusele. Taimi kastetakse ja väetatakse regulaarselt.