Arendsi pojeng

Pojeng pärineb Hiinast ning seal kasvab ta jõekallaste ja metsasalude ääres. Hiinas on pojenge kasvatatud vähemalt 1500 aastat, Baltikumi jõudsid pojengid 1800-aastate alguses. Mis vahe on pojengidel? Aed-pojeng õitseb veidi varem ja on püstisemate vartega. Arendsi pojengil on peenelt hambulised leheservad ja õied tugevama lõhnaga. Mõlemad närbuvad talvel täielikult ja tärkavad seejärel igal kevadel uuesti.

Pojeng sobib nii üksiku taimena muruplatsi pilgupüüdjaks kui ka suuremate istutusrühmade ilme tõstmiseks. Vajadusel toimib see isegi suvevisiirina.

Pojeng kasvab üksiku suure põõsana, mis levib mõõdukalt ja võib aja jooksul muutuda väga laiaks. Kasvavad 70–100 cm kõrguseks. Pojengi lehed on dekoratiivsed, tumerohelised ja läikivad. Lehtede varred on sageli punakad. Võrsed ja lehed on varakevadel punakad, sügisel kollased või punased.

Õied on sõltuvalt sordist kas lihtsad või mitmekordsed. Taime õied on sageli nii rasked, et neid peaks toestama. Kerged, lihtsad õied on vihma suhtes vastupidavamad kui mitmekordsed. Suurem osa pojengidest õitseb juunis ja juuli alguses.

Arendsi pojengid õitsevad nii päikesepaistelises kui ka poolvarjulises kasvukohas. Pikemate õitsengute saamiseks istutage arendsi pojeng poolvarju või intensiivsema õitsemise saamiseks päikese kätte. Soovitatav on valida tugeva tuule eest varjatud kasvukoht, et tugevad tuuleiilid ei kahjustaks õisikuid.

Arendsi pojengid eelistavad toitainerikast, hea drenaažiga savisegust mulda. Istuta taim Kekkilä Püsiku- ja Roosimulda või Kekkilä Aiamulda. Oluline on ka istutussügavus. Taimede vahekaugus on 50 cm.

Juurepall istutatakse maapinna lähedale. Kui risoom on liiga sügaval, on õitsemine nõrk ja võrsete alused võivad mädaneda. Risoomi peal peaks alati olema 2-3 cm mulda, seetõttu on vaja kevadel mulda lisada. Sobivaks mullaks on Kekkilä Püsiku- ja Roosimuld või Kekkilä Aiamuld. Kevadel väetatakse taimi Kekkilä Kevadväetis PLUS+ väetisega. Pojengid õitsevad kergelt happelises pinnases, seetõttu pole lupjamine vajalik.

Pojenge peaks kuivadel aastaaegadel regulaarselt kastma, eriti suve alguses ja enne õitsemist. Paljud sordid vajavad ka toestamist. Kasvuperioodil on pojenge soovitatav väetata 1-2 korda Kekkilä Kastmisväetisega. 

Pojengi varred kärbitakse igal aastal, sügisel või kevadel. Juulis-augustis väetatakse taimi Kekkilä Sügisväetis PLUS+ väetisega.

Pojengi paljundamiseks või liigutamiseks kaevake kogu juur hoolikalt üles. Jagage suured taimed. Taimed tuleb istutada sama sügavale, kui nad olid, sest muidu on oht, et õitsemist ei toimu.

Pojengi võib julgelt kinni siduda ja toestada, et õied ei vajuks longu. Kõige lihtsam on seda teha kevadel, enne kui taim on liialt suureks kasvanud.

Pojengid saavad harva kahjureid. Sipelgatele meeldib aga pungadele jääda, et õielt taimemahla süüa. Sipelgad on head, sest hoiavad pojengi kahjuritest puhtana.

Pojengid on lõikelilledena väga kaunid. Näiteks on need imelised pruudikimpudes ja need lõhnavad magusalt.