Ürdid ja köögiviljad
Harilik iisop
Hyssopus officinalis
Mitmeaastane Harilik iisop on vana maitse-, ravim- ja ilutaim. Iisopil on pikad sinised, valged või helepunased tähkõisikud. Lehed on tumerohelised ja kitsad.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Päikseline
Kõrgus:
20-50 cm
Värvid:
Roosa Sinine Valge
Õitsemine:
Kesksuvi
Harilik iisop sobib ääretaimeks lille- või ürdipeenrasse. Lõhn on värskelt vürtsikas, kuid maitse tugev ja mõruvõitu. Rikkalikult õitsev iisop avab oma õienuppe juulist kuni septembrini. Iisop on hea meetaim liblikatele ja mesilastele.
Harilik iisop on kahar poolpõõsas, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Taim kasvab 30 cm laiuseks.
Iisopile sobiv kasvukoht on päikeseline ja soe, aga see kasvab hästi ka jahedas. Aias on taim pinnase suhtes üsna vähenõudlik, kuid eelistab mullarohket lupja sisaldavat kasvusubstraati. Iisopile sobiv muld on Aiamuld. Iisopi taimed istutatakse 25-30 cm vahedega.
Iisopi puhmik lõigatakse kevadel madalaks. Taime juurtele võib laotada Aia Kattemulda või lubjata Aialubjaga ja väetada Kevadväetisega. Iisop ei vaja eriti kastmist pärast seda, kui taim on pinnasesse korralikult juurdunud, kuid pikkadel kuivadel perioodidel võib seda mõõdukalt kasta.
Tiheda puhmiku ja rikkaliku lehesaagi saamiseks tuleks iisopit tihti lõigata, mistõttu selle õitsemine lükkub edasi.
Iisopi värskeid lehti võib kasutada külmades ja kuumades jookides, salatites ning liha-, kala- ja ulukitoitudes. Kuivatatud lehed ja õied sobivad lõhnasegudesse.