Harilik sidrunhein

Sidrunhein on idamaisest köögist tuntud sidrunimaitseline maitsetaim. See Kagu-Aasiast pärit pikk, mitmeaastane aromaatne rohttaim kasvab looduslikes tingimustes kuni kahe meetri kõrguseks. Taimede varred lõigatakse umbes 20 cm pikkuseks ja meenutavad välimuselt veidi rohelist sibulat või peenikest porrulauku. Lehed on pikad ja teravate servadega. Sidrunheina lehekodarik on tugevate varte sees peaaegu lõhnatu, kuid kui välimised varred eemaldada, paljastub pehmem ja sidrunilõhnaline sisemine osa.

Nii lõhn kui maitse meenutavad sidrunit, kuid ilma tsitruselistele omase happesuseta. Sidrunhein talvitub Eestis ainult toataimena. Talve üle elanud taim kasvab umbes meetri kõrguseks meeldiva lõhnaga heinapuhmaks.

Sidrunhein on troopiline taim, mis vajab palju valgust ja soojust. Suvel sobib kasvatamiseks õues potis, eelistades päikeselist ja tuulevaikset kasvukohta. Muul ajal tuleb taim paigutada köetavasse talveaeda või siseruumidesse. Sidrunhein kasvab hästi liivaseguses mullas. Peenral istutatakse see Kekkilä Aiamulda, potikasvatuses kasutatakse Kekkilä Mahe Ürdimulda. Taimede vahekaugus istutamisel on 25–30 cm.

Sidrunheina saab kasvatada seemnetest või taimepoest saadud valmis istikutest. Ka toidukauplusest heas seisukorras, värsked varred juurduvad, kui need asetada vette.

Sidrunheina kastetakse ja väetatakse kevadest sügiseni Kekkilä Kastmisväetisega. Kasvusubstraat peab olema niiske, kuid mitte pidevalt märg. Taim talub kerget kuivust, kuid temperatuur ei tohi langeda alla 15 °C.

Enne ilmade jahenemist tuleb taim aegsasti tuppa tuua. Kevadel jagatakse taim ja istutatakse uuesti värskesse Kekkilä Mahe Ürdimulda.