Kartul kuulub maavitsaliste hulka. See on lopsakas, pehmete lehtedega taim. Kartuli õied on sageli valged, mõnel sordil roosakad või sinakad. Sügisel arenevad õitest rohelised marjad, mis pole siiski söödavad. Kartulimugulad tekivad taime maa-alustele vartele, kuhu taim suve jooksul varutoitaineid kogub.
Kartulisordid jagunevad keedukindlateks, universaalseteks ja jahuseks viljalihaks. Enamasti on kartuli koor pruun või kollane, kuid see võib olla ka lilla, punane või roosakas. Varased sordid, nagu ’Timo’, ’Annabelle’, ’Colomba’ ja ’Siikli’, annavad söödavas suuruses mugulaid 60–70 päevaga. Hilisemad sordid istutatakse mais ja saak koristatakse septembri lõpus. Tervislikud ja head sordid koduaeda on näiteks ’Noblesse’, ’Matilda’, ’Suvi’, ’Venla’, ’Idole’ ja ’Nicola’. Erilisemad maasordid, nagu lilla ’Blue Congo’, on samuti proovimist väärt.
Kartul eelistab valgusküllast ja sooja kasvukohta. Muld peab olema hästi töödeldud, vett läbilaskev, õhurikas ja liivasegune huumusmuld. Kartul kasvab hästi üsna happelises mullas. Ta on tundlik öökülmade suhtes ja nõudlik vee osas – ei talu liigniiskust, kuid kuiv muld põhjustab väikese ja kärna tekitanud saagi.
Kartulimaa haritakse vähemalt 15 cm sügavuselt. Harimisel parandatakse mulda
Kekkilä Aiamullaga ja
Kekkilä Kartuliväetis PLUS+ väetisega. Kasvatuskastides ja pottides kasutatakse samuti neid või
Kekkilä Mahe Aiamulda ja
Kekkilä Mahe Kartuliväetist. Kartulid istutatakse umbes 5 cm sügavusele, sõltuvalt sordist ja kasvatusmeetodist 25–35 cm vahedega.
Varajase kartuli või väikese kartulipeenra saab hõlpsasti rajada kasvatuskasti, rõdule suurde potti või
Kekkilä Looduslikku Kasvukotti. Potti võib kartuleid istutada tihedamalt kui avamaale. Poti põhja asetatakse kiht
Kekkilä Potikruusa. Pott täidetakse ainult poole peale, et jätta ruumi hilisemaks mullatäienduseks. Kartulid istutatakse pottides eri tasanditele nii, et nad ei puutuks üksteisega kokku.
Kartuli ette idandamine kiirendab saagikoristust. Toatemperatuuril idandamine kestab 2–3 nädalat.
Kartulit võib istutada kohe, kui muld on piisavalt kuivanud ja harimiskõlblik. Varajased kartulid istutatakse mai alguses, et saaki saada jaanipäevaks. Kevadiste öökülmade esinedes juuni alguses, kaetakse kartulipealsed ööseks kattelooriga.
Kartulitele antakse aega korralikult tärgata. Kui taimed on 15–20 cm kõrgused, tõmmatakse vaoridadest mulda varte katteks – seda nimetatakse muldamiseks. Muldamine annab mugulatele kasvuruumi, sest liiga pinnal kasvavad mugulad muutuvad roheliseks. Hiljem mullatakse veel kord. Potis ja kastis kasvatades täidetakse kasvunõu mullaga vastavalt taime kasvule.
Kartulipeenar hoitakse kogu kasvuperioodi jooksul ühtlaselt niiskena. Kuivadel perioodidel tuleb kasta, muidu saab kartul avamaal hästi hakkama. Potikasvatusel tuleb kartulit regulaarselt kasta ja soovitatav on kasutada ka kastmisvette segatavat väetist, näiteks
Kekkilä Kastmisväetist.Suviseks kasutamiseks võib kartuleid korjata kohe, kui mugulad on piisava suurusega. Kui taim hakkab taanduma (tavaliselt pärast õitsemist), eemaldatakse varred. Saak koristatakse 10–14 päeva pärast varte eemaldamist. Enne hoiustamist lastakse kartulitel kuivada ja hoiuruumi temperatuur langetatakse aeglaselt +4–6 kraadini. Kartulid säilivad hästi
Kekkilä Looduslikus turbas. Sügisel ladustatakse
Looduslik turvas ja kartulid kihiti kastidesse. Turvas säilitab juurviljade värskuse ja takistab haiguste levikut. Keldriõhk on sageli juurviljade jaoks liiga kuiv, mistõttu saab kaanega hoiukastis turba abil säilitada õiget niiskustaset.
