Kuuking

Looduses on kuuking vihmametsades kasvav epifüüt, s.t ta kasvab puutüvede aukudes ja puuokstel. Lill saab õhujuurte abil vajaliku vee. Taime nahkjad lehed moodustavad roseti ja juurestik on mahlane. Õied avanevad leherosetist ja õitsevad varre otstes. 2-10 cm laiused õied püsivad olenevalt sordist kaua ja avanevad järk-järgult õievarre lõpuosas. Kodustes tingimustes on kuukinga suhteliselt lihtne uuesti õitsema saada.

Kuukingad õitsevad eredas ja hajutatud valguses ning soojas tuuletõmbuseta kasvukohas. Nad ei talu otsest päikest. Ka talvisel ajal jälgitakse, et kuuking ei asuks näiteks tuulutusakna pool. Kuuking areneb hästi jämedas ja õhulises kasvusubstraadis, mis hoiab niiskust. Kuuking istutatakse  spetsiaalsesse kasvusubstraadisse Orhideemulda.

Kõige paremini näeb epifüütse kuukinga kastmisvajadust läbipaistva poti järgi. Kuivanud juured on hallikad ning piisavalt vett imanud juured erksalt rohelised. Tavapärane kastmisvahemik on varieeruv ning õiget kastmisaega saab otsustada juurte järgi. Seda mõjutavad toatemperatuur, valgus, kasvupinnase tihedus ning poti suurus.

Lihtne viis piisava veekoguse tagamiseks on panna kuukinga pott pooleks tunniks vette. Kuukingal lastakse kastmiskordade vahel ära kuivada. Taime väetatakse Kekkilä Loodusliku Orhideeväetisega või Kekkilä Lilleväetisega. Kastmiseks tuleb kasutada lubjavaba, seisnud vett või vihmavett. Kui taime lehed varisevad, on põhjuseks kas liigne kastmine või on taime kasvupunkti lehekaenlasse vett kogunenud.

Kuukingale meeldib kõrge õhuniiskus. Taimi ümbritsevat õhku võib niisutada vee pihustamisega. Radiaatorile liiga lähedale paigutatud kuukinga õienupud kuivavad kergesti ja varisevad.

Suveperioodiks võib kuukinga viia välja poolvarjulisse kohta. Potid tuuakse siseruumidesse tagasi aegsasti enne ilma jahenemist. Pärast sisse toomist hakkavad peagi kasvama uued õievarred.