Jäta sisu vahele
Suvelilled

Lõhnav inglitrompet

Brugmansia suaveollens

Kellopasuuna Brugmansia suaveollens

Lõhnav inglitrompet on dekoratiivne taim, mis kasvab põõsaks või rohkete harudega väikeseks puuks. Taim õitseb suvel tohutu suurte, rippuvate ja lõhnavate lehtrikujuliste õitega. Õied võivad olla kuni 30 cm pikad. Lõhnava inglitrompeti sortidest võib leida erinevaid värve.

Kastmine:

Suur

Valgus:

Päikseline

Kõrgus:

100-150 cm

Värvid:

Valge Punane

Õitsemine:

Kesksuvi

Kellopasuuna Brugmansia suaveollens

Oma kodumaal Brasiilias kasvavad lõhnavad inglitrompetid 3-5 meetri kõrgusteks põõsasteks ja puudeks, meil kasvab ta ilutaimena tavaliselt 100-150 cm kõrgeks. Taimel on suured, ovaalse kujuga lehed, mis on 15-25 cm pikad ja 10-15 cm laiad. Õite värv võib varieeruda sordist sõltuvalt punase, valge ja kollase erinevates toonides. Lõhnav inglitrompet on tapvalt mürgine, väikesed kogused võivad põhjustada hallutsinatsioone.

Lõhnavat inglitrompetit kasvatatakse meil sarnaselt teiste suvelilledega, sest tal varisevad lehed enne talve saabumist maha. Taim elab ületalve kõige paremini jahedas siseruumis.

Õitsemiseks vajavad inglitrompetid kevadest sügiseni palju valgust, soojust, vett ja väetisi. Kui inglitrompet viiakse suveks välja, ei tohi seda kohe paigutada otse päikese kätte, sest lehed võivad ära kõrbeda. Taime tuleb vähehaaval päikesega harjutada. Hilissuvel talub taim juba ka kõrvetavat kuumust. Lõhnavaid inglitrompeteid kasvatatakse tavaliselt potitaimena, sobivaks mullaks on Suvelillemuld või Lillemuld. Lopsakal taimel peab olema piisavalt suur pott, mille põhjale tuleks drenaažiks laotada paks kiht Potikruusa.

Kasvuperioodil võib inglitrompeti potis mulla pealmine kiht kastmiskordade vahel veidi kuivada, aga kuumadel suvepäevadel vajab taim igapäevast kastmist. Kui taime lehed vajuvad longu, vajab taim kindlasti vett. Inglitrompeteid väetatakse kevadest alates kuni õitsemise lõpuni iga paari nädala järel. Sobiv väetis on Suvelilleväetis või Kastmisväetis.

Talvel varisevad inglitrompeti lehed maha, siis piisab kastmiseks aeg-ajalt mõnest veetilgast. Talvitumiseks sobib kõige paremini jahe ruum, kus külm ligi ei pääse. Lehtedeta inglitrompetid ei vaja talvel valgust, nii võib neid ületalve hoida ka keldris või garaažis. Pimedast ruumist tuleb taimed tuua valguse kätte veebruaris.

Inglitrompeteid võib proovida hoida ületalve ka toatemperatuuril. Ka seal varisevad taimel lehed maha. Ka püüab taim kasvatada jõuetuid talvevõsusid, mis on vastuvõtlikud punasele kedriklestale.

Inglitrompetit võib lõigata millal tahes sügisest kevadeni. Kevadel on kõige parem lõigata, sest siis on näha, millised oksad on talve kõige paremini üle elanud. Soovi korral võib taime jõuliselt tagasi lõigata, isegi kuni 30 cm pika tüveni.

Ära lõigatud oksa- ja tüvejupid võib kasutada pistikutena paljundamiseks. Pistikuks piisab umbes 15-sentimeetrisest jupist, mis juurdub hõlpsalt nii veeklaasis kui otse mulda pistetuna. Pistikud ei pruugi esimesel aastal veel õitseda.

Otsi