Ürdid ja köögiviljad
Naeris
Brassica rapa
Naeris on vana, traditsiooniline juurvili, mis kuulub esimeste Soomes kasvatama hakatud köögiviljade hulka. Valge või kollase viljalihaga naeris on kiirekasvuline ning parima maitsega on väikesed juurikad. Naeris sisaldab rohkesti C-vitamiini, kiudaineid ja mineraale.
Kastmine:
Keskmine
Valgus:
Poolvarjus
Kõrgus:
20 cm
Naeris võib olla lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Suurem osa sorte on valkja või kollase koorega, kuid on olemas ka punasekirju või helepruuni tooni juurvilju. Naerid jagatakse kasvuaja ja säilivuse alusel kevad- ja talvenaeristeks. Kevadnaerid on valmis söömiseks juba varasuvel. Tugeva aroomiga talvenaerise saak koristatakse hilissügisel ning säilib heas hoiukohas pikalt. Ainult lehemassi kasvatamiseks aretatud naerisortidel ei kasva üldse juuremugulat ning need meenutavad maitselt hiina kapsast.
Naeris on kohanenud niiske ja jaheda kliimaga ning saak valmib ka Lapimaa põhjaosas. Jahedas ilmastikus ja piisava niiskuse korral kasvavad mahlakad, magusa ja värske maitsega juurviljad. Kuivades oludes kasvanud naerid on maitselt kuivad ja kibedad. Naeris kasvab kõige paremini kergetel, viljakatel, hästi vett läbi laskvatel muldadel. Savikas pinnases võib juurvilja kuju muutuda. Naeripeenra pinnast võib parandada Aiamullaga, Maheväetis Köögiviljadele ja Aialubjaga. Pinnase lupjamine on oluline, et naerist ei kahjustaks ristõieliste taimehaigus – nuuter. Naeritaimede istutuskaugus on 5-10 cm.
Naeri seemned külvatakse varakevadel või alles pärast jaanipäeva. Varajased külvid langevad sageli kahjurputukate (poilaste) rünnaku ohvriks. Hilinenud külv ning külvatud taimede katmine kattelooriga hoiab ära kahjurite ohu. Katteloor hoiab ära ka kapsakärbse kahjustuse.
Põuaperioodil tuleb naereid kasta, et maitseomadused säiliksid. Taim ei ole väetamise suhtes tundlik, kuid ülemäärast lämmastikuga väetamist tuleb vältida, sest see halvendab juurvilja maitset.