Vali tšilli kasvatamiseks sobiv kasvusubstraat. Kekkilä kvaliteetse kasvusubstraadiga on lihtne edu saavutada.
Tšilliseemnete parim külviaeg on aasta algus – jaanuarist märtsini.
Kekkilä Külvi- ja pikeerimismuld on kerge ja õhuline, peent heledat turvast ning liiva sisaldav muld, ideaalne kasvualus väikestele nõrkade juurtega taimedele.
Külvimuld on neutraliseeritud ja mõõdukalt väetatud ja sisaldab juurdumist parandavat huumusühendit Kekkilä Juurejõud™.
Seemnete ettevalmistamine: Enne seemnete mulda panemist leota tšillipipra seemneid 2-3 päeva vees. Ära kasuta seemneid, mis põhja ei vaju. Kuna tšillipipral on pikk kasvuaeg, tuleb taimed kindlasti ette kasvatada. Seemned külva aknalauale hiljemalt märtsis ja istuta kasvuhoonesse pärast külmade möödumist.
Sobiv kasvukoht ja kasvusubstraat
Tšillipiprad armastavad soojust, seega tuleks neid kasvatada soojas ja päikesepaistelises kohas. Oluline on hoida idanemise ajal püsivalt niiskust. Hea nipp on katta seemned liivaga, et muld oleks idanemise ajal niiske, aga mullapind kuiv. Tšilliseemned aseta julgelt minikasvuhoonesse või kata need läbipaistva plastikuga, et niiskus paremini säiliks. Kui taimed on idanema hakanud, peavad nad aeglaselt harjuma kuivema toaõhuga. Kuivas õhus aurustub vesi taimest rohkem kui niiskes õhus ning taim omastab toitaineid tõhusamalt.
Seemned idanevad temperatuuril +22–25 kraadi. Seemnete külvamiseks sobib Külvi- ja Pikeerimismuld. Aseta seemned mulda piisava vahega, et taimel oleks ruumi areneda. Taimede kasvades istuta taimed ümber Kekkilä Tomati- ja Tšillimulda. Istikuid väeta nõrga Istikuväetise lahusega. Ära kastmisel üleujuta, vaid pigem piserda seemeneid. Külvikast aseta sooja kohta, et seemned idaneksid kiiremini ja hoia mullapind niiske.
Tšillipiprad istutatakse välja või kasvuhoonesse, kui maapind on soojenenud vähemalt +15 kraadini.
Istikuid toesta nööride või tugikeppidega. Eemalda esimesed õied, et harunemine kiireneks ja kogusaak suureneks. Tekkinud võrsetest jäta alles kolm tugevamat võrset, mis toesta korralikult. Võrsete latvu tuleks kontrollida lehetäide pärast. Tõrju neid veega pritsides ja vajadusel tavalisi tõrjevahendeid kasutades.
Tšilli taimed vajavad palju valgust
On oluline anda tšillitaimedele palju kasvuruumi ja valgust. Seda seetõttu, et taim, mis kasvab tihedalt ja mida teised taimed varjavad, venib pikisuunas, et konkureerida valguse pärast külgnevate taimedega. Selle tulemuseks võivad olla väljaveninud taimed. Aseta tšillitaimed päikesepaistelisse kasvukohta. Kui on olemas taimevalgusti, on hea seda kasutada pimedamatel kuudel lisavalgusena.
Tšilli väetamine
Tšillid vajavad palju vett. Seemikute jaoks tuleb kiiresti kasvatada hea juurestik, et nad saaksid tõhusalt vett ja toitaineid omastada. Seemikute kasvufaasis anna taimedele kastmisveega Kekkilä Istikuväetist. Kui kasvab esimene pärisleht: 2 mõõtelusikatäit 1 l vee kohta. Pärast pikkimist: 2-3 mõõtelusikatäit 1 l vee kohta.
Seemiku kasvufaasis kulub palju toitaineid. Kui vilja esimesed alged hakkavad tekkima ja arenema, võib toitainete kogust vähendada umbes pooleni kasvufaasis olevast kogusest. Siiski on oluline jätkata väetamist igal kastmiskorral.
Kekkilä Tomati- ja Tšilliväetis on kastmisvette segatav eriväetis tomatitele, tšillidele ja teistele köögiviljadele. Selles on lämmastikuga võrreldes rohkem kaaliumi, nii et seemik on tasakaalus. Lisaks põhitoitainetele sisaldab see kõiki mikroelemente, mida tšilli vajab.
Kaltsium on piparde jaoks oluline toitaine, mille omastamine on tagatud, kui kasvatamiseks kasutada sobivalt lubjatud turbapõhist kasvusubstraati. Kui viljaalgeid on palju, tuleks osa neist eemaldada, et seemik saaks vilja kasvatada. Liigne stress nõrgestab taime.
Viljad eemaldatakse lõigates. Neid võib korjata veidi toorelt, et uued viljad areneksid kiiremini. Rohelised viljad küpsevad toatemperatuuril.
Nii õnnestub tšilli kasvatamine
Külvamine
Sobiv külviaeg sõltub liigist või sordist. Aeglasema kasvuga seemned külvatakse juba novembris-detsembris, et saak jõuaks valmida. Jaanuar-veebruar on enamiku sortide jaoks hea külviaeg. Olenemata sellest, kas külv tehti mulda või alusele, on oluline, et idanemisfaasis püsiks niiskus konstantne. Külvid tuleks katta seni, kuni idulehed on “seemnekiivrist” vabanenud.
Kasvufaas
Istuta taimed Külvi- ja pikeerimismulda idulehtede faasis või pärast esimeste kasvulehtede ilmumist. Mida nooremalt saab seemikuid eraldada, seda vähem saavad nende juured kahjustada.
Niipea, kui taim on juurdunud, alusta Istikuväetisega seemikute väetamist. Kui taimed on juba suuremad, võib väetamist jätkata Tomati- ja Tšilliväetisega.
Kasvatamine
Esialgu tuleks istikuid hoida endiselt soojas, nt minikasvuhoones. Mõne aja möödudes, hakka taimi harjutama kuivema toaõhuga. Kuivas õhus aurustub taim rohkem kui niiskes õhus ja võimaldab taimel tõhusalt toitaineid omastada, samal ajal kui taim võtab kasvusubstraadist vajaliku niiskuse. Väeta taimi regulaarselt Tomati- ja Tšilliväetisega.
Istikutele tuleks anda palju kasvuruumi ja valgust, sest tihedas ja hämaras valguses kasvav seemik venib välja.
Saagikoristusaeg
Varu taimedele piisavalt suur pott, et kasvusubstraadis säiliks soojal ajal niiskus ja juurtel oleks kasvuruumi. Kui potid on õues, peab põhjas olema kindlasti augud, et liigne vihmavesi välja pääseks.
Kasvukohaks sobib päikeseline ja soe koht. Siis annab tšilli parema saagi ja vili valmib paremini.
Maitsva ja rikkaliku saagi saamiseks ära unusta regulaarselt väetada.
