Kompostimine on suurepärane viis koduaia taimejäätmete ringlussevõtuks ja mis kõige parem, kompostimisega saad taastada toitained mullas ja aias. Lisaks säästab kompostimine raha ning saad kasutada kompostimaterjali mulla parandamiseks, multšina ja taimede istutamiseks.
Võililled, vesikress, muruniide, oksatükid, naadid, okkad, lehed ja mitmesugused taimejäätmed kogunevad aias aastaringselt. Kasuta rohelist massi ja alusta kompostimist.
Kompostimisega teed väikeseid ökotegevusi, mille kasu on näha aia heaolus. Kompostimine on loomulik, bioloogiline protsess, kus orgaanilised materjalid lagunevad hapnikurikkas keskkonnas toitainerikkaks mulla parandusaineks ehk kompostiks.
Kekkilä Aia- ja Suvilakompostris Kestlik+ kompostid mugavalt koduaia taimejäätmeid, umbrohtu, lehti ja naate
Kasulik kompost
Komposti kasutamine aias parandab mulla mitmekesisust, kobestab mulda ja parandab selle struktuuri. Kobestatud materjal pakub eluruumi ja toitu mulla mikroorganismidele, nagu erinevad ussid, tuhatjalgsed, mardikate vastsed, seened ja muud mikroorganismid, mis lagundavad kompostimaterjali toitainerikkaks huumuseks, mis sisaldab näiteks kaaliumi, fosforit ja lämmastikku. Need toitained on äärmiselt olulised mulla toitainete tasakaalu ja taimede peamiste koostisosade jaoks.
Komposti kasutamine sobib kõikidele mullatüüpidele. Kompostmaterjali lisamine liivasele pinnasele parandab mulla veehoidmisvõimet, seob niiskust, elavdab ja soodustab kasulike mikroorganismide ja mikroobide elutingimusi. Savimullas parandab kompost mulla struktuuri ja vee läbilaskvust, suurendab kobedust ja mikroobide aktiivsust. Hea pinnas pakub taimede heaoluks vajalikke tingimusi ja soodustab tervet kasvu. Kobedas mullas saavad taimede juured hapnikku ja taimed kasvavad hästi.
Kasuta aiajäätmeid kompostimiseks Kekkilä Aia- ja Suvilakompostris Kestlik+.
Kompostimise alustamine
Selleks, et aiamaterjali kompostimine sujuks hõlpsalt, on hea mõelda kompostimise ja kompostiala toimivusele, asukohale ja kompostri valikule. Kekkilä Aia- ja Suvilakompostri Kestlik+ eeliseks on see, et kompostris säilib niiskus ja soojus paremini kui kompostikastis, kus materjal on rohkem päikese ja tuule kuivava mõju all. Komposter on mõistlik paigutada nii, et seda oleks lihtne täita ja tühjendada.
Kompostri täitmiseks piisab, kui selles on sobivas suhtes toitaineid, niiskust, soojust ja õhku.
Aiajäätmete kompostimisel on oluline hoida tasakaalu rohelise, lämmastikurikka taimeaine ja kuiva, süsinikurikka aine vahel. Kui massis on ainult värsket, rohelist taimejäätmeid, nagu muruniide, naat ja umbrohud, muutub mass kergesti liiga märjaks ja kompostimine ei ole tõhus. Liiga niiske mass võib hakata ka mädanema.
Kui lisada rohelisele taimemassile kuiva, süsinikurikast taimeainet, näiteks oksatükke, kuivi lehti või kompostiturvast, püsib kompostmaterjali kompostimine tasakaalus ja kompost aktiivsena. Oksad ja suuremad risud on mõistlik tükeldada, et need kergemini laguneksid. Aiakomposti võib lisada ka kohvipaksu, väikestes kogustes paberit ja munakoori.
Muruniide on lämmastiku- ja toitainerikas materjal aiakomposti jaoks.
Komposti kihiti
Lisa niiske materjali järel alati kiht kuivemat materjali, nagu Kekkilä Komposti- ja käimlaturvast, oksahaket või kuivi lehti, et kompostimass oleks õhuline, hapnik pääseks ringlema ja kompostimine toimuks aeroobselt hapniku abil, mitte mädanedes. Kui aiakompost tundub kuiv, tasub sinna lisada värskeid taimejäätmeid. Kui kompostimass tundub liiga niiske ja märg, lisa segusse pruuni, kuiva taimeainet või kompostiturvast.
Aktiivses kompostis tõuseb materjalide lagunemise ehk kompostimise käigus komposti temperatuur. Temperatuur on kõige kõrgem komposti sisemistes osades. Mida kõrgem temperatuur, seda tõhusamalt komposteeruvad umbrohuseemned ja juured. Kompostimise edenedes temperatuur langeb. Selleks, et komposter püsiks aktiivsena ja tõhusalt komposteerivana, tasub sinna regulaarselt lisada uut materjali.
Kekkilä Kompostierguti abil saad kiirendada kompostimist. Kompostierguti aitab ka talve jooksul jahtunud või külmunud kompostimassi elavdada. Sega Kompostiergutit ja kuuma vett ning vala segu külmunud komposti.
Kompostierguti kiirendab kompostimist. Kompostiergutit saab kasutada nii aiakompostris kui ka termokompostris.
Lõpptulemusena mullataoline aine
Kompostist saadud materjal sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumi ning erinevaid mikroelemente, näiteks vähesel määral mangaani, vaske, rauda ja tsinki. Mida rohkem erinevaid koostisosi kompostis on, seda rohkem toitaineid komposti vabaneb.
Aiakompostris komposteerub materjal tavaliselt poole aastaga kuni aastaga. Mõnikord võib küpseks komposteerumine võtta veidi kauem aega. Komposteerumise ajakava sõltub kasutatud taimeainest, temperatuurist, niiskusest ja hapniku ringlusest.
Poollagunenud olmejäätmekomposti võib samuti aiakompostrisse edasi komposteeruma viia. Kompost on kasutusvalmis, kui see näeb välja tume, mure ja sellel on mullalõhn. Valmis kompost ei haise.
Tühjenda kompostrit kevadel või sügisel, kui aias on vaja lagunenud kompostmulda või poollagunenud komposti, mida saab kasutada istutamisel multšina. Jäta siiski kompostrisse väike kogus komposti, nii algab uue taimejäätme komposteerumine kergemini kui tühjas kompostris.
Võid sõeluda küpsest kompostist oksatükid ja suuremad osad, et saada mullataolist materjali oma mullasegudesse.
Kata muld kompostiga
Komposti kasutamisel on hea esmalt hinnata komposti küpsust. Poollagunenud kompost, mis sobib katteks, on toitainerikas ja struktuurilt jäme, tume materjal, milles võib veel eristada lagunemata osakesi. Poollagunenud kompost sobib laotamiseks mulla pinnale ja kattekihiks.
Kobestatud materjal meelitab ja soodustab mulla mikroorganismide elutingimusi. Toitainerikkas kattekompostikihis on umbrohuseemnetel raske idaneda. Juurumbrohud tasub siiski samal ajal välja kitkuda, et need ei võtaks mullast asjatult toitaineid.
Levita kattekomposti 3-5 cm kiht istutustele, põõsaste juurtele või köögiviljaaia mullale. Kate niisutab mulda ja elavdab selle loomulikku mikroorganismide ja mikroobide tegevust ning võib takistada seemnetest kasvavate umbrohtude kasvu. Kattekihi toitained uhuvad taimede juurteni ja parandavad kasvu.
Kompost sobib köögiviljaaeda ja populaarseks no-dig (kaevamisvaba aiandus) meetodiks ning kihiliselt lasanjepeenardeks kutsutud kõrgpeenardeks. No dig meetodis ei kaevata ega töödelda mulda sügavalt, vaid lagunenud materjali lisatakse igal aastal kasvupinna peale. Mulda toidetakse ja parandatakse kompostiga.
Kihilistes kõrgpeenardes pannakse istutuse põhja oksad, aiandusjäätmed ja kompost, millele lisatakse lämmastikurikka ja komposteerumist käivitava kanasõnniku kiht. Peale laotatakse istutus- ja külvikiht head aiamulda. Aja jooksul toidavad sisemised poollagunenud kompost, oksad ja aiajäätmed kõrgpeenra mulda, pakuvad mikroorganismidele toitu ja toodavad lagunedes soojust.
Poollagunenud komposti on rõõm laotada oma aia istutustele katteks.
Materjal oma mullasegusse
Küps kompost on üsna mulla sarnane, kuid ei lõhna eriti. Sellest võib veel eristada näiteks jämedamaid osakesi, nagu oksatükke või munakoore tükke.
Kasuta küpsenud, ühtlaselt lagunenud ja hästi valminud aiakomposti oma mullasegusse ja istutamiseks. Sega lagunenud komposti turba, liiva ja lubjaga, et saada aiamulla sarnast mulda näiteks istutamiseks ja pottidesse.
Otse kompostimaterjali ei tasu uusi taimi istutada, sest kompost võib olla tundlikele juurtele liiga tugev. Komposti toitainesisaldus sõltub kasutatud toorainetest. Tavaliselt sobib kompost mulla pikaajaliseks väetamiseks ja struktuuri parandamiseks.
Komposti kasutamine ei kata kõiki taimede toitainevajadusi ega kõrvalda väetamise vajadust. Kompost kobestab mulda ja kobedas mullas leiavad taimede juured hästi tee sügavamale.
Tekst: Johanna Vireaho
Fotod: Hanna Marttinen