Kuidas kaitsta taimi talvekülma eest?

Kaitske aias kasvavaid tundlikke taimi raskete talviste tingimuste eest. Ühtlasi valmistute nii järgmiseks kasvuperioodiks!

Huurteinen pensasmustikka

Osa inimesi tunneb, et talve tulek annab võimaluse pärast pikka aiatööde perioodi pisut hinge tõmmata. Teised on pahurad, et ei saa enam sõrmi mulda pista.

„Mõtlen sooja tundega kõige selle peale, mis mu aias viimaste kuude jooksul toimus. Mida kõike ma sain teha ja näha! Mida kõike must kuld – muld – on endaga kaasa toonud,” meenutab Kekkilä aednik Adrian Evans.

Sel ajal aastast tasub pöörata eritähelepanu mullastikule, milles taimed on kasvanud. Mullas sisalduvad toitained on pärast kevadet ja suve peaaegu otsas.

„Olen saanud näha, kuidas võrsed kasvavad ja arenevad kauniteks õiteks ning sealt edasi uhkeks sügiseseks värvikülluseks. Muld on oma töö teinud. Tahan omakorda mind hästi teeninud mullale kasulik olla, nii et valmistan selle järgmiseks kasvuperioodiks ette,” räägib Adrian.

Peenramaal võib kasutada ära saadaoleva hobusesõnniku ja aiajäätmed, rääkimata kompostitud köögijäätmetest. Köögiviljakoored, filtrikotid, umbrohi ja muu aiast kogutud materjal ning eelmisel aastal maast riisutud, kompostitud lehed. Kõik see tuleb peenramaa rõõmuks loodusele n-ö tagastada.

„Mõtlesin proovida järgmisel aastal eelmainitud köögiviljade kasvatamist ilma maad kaevamata – istutan osa taimi otse kompostihunnikusse ilma seda spetsiaalselt kobestamata.”

Vanad võrsed kaitsevad külma eest

Sügise saabudes mõtlevad inimesed sageli, et mida küll närtsinud püsikutega peale hakata – kas need peaks ära lõikama või ootama järgmise kevadeni. Adrian jätab võrsed oma kohale, sest need kaitsevad taimi talvekülma eest.

„Vanad võrsed tasub lõigata maha alles kevadel ja jätta siis maapinnale. Nende peale kiht Kekkilä Aia Kattemulda ja lõpptulemus on vägev! See mitte üksnes ei näe hea välja, vaid annab taimedele lisajõudu kasvu alustamiseks ning vähendab liigse töö tegemise vajadust. Vaadake lähemalt lisatud videost,” annab Adrian nõu.

Kaitse talvekartlikele taimedele

Aianduses tuleb arvestada ilma ja kliimamuutustega. Vähese lumega talvel vajavad roosid ja muud talvekartlikud taimed lisakaitset, et toime tulla.

„Mõni inimene on jäänud ilma uhketest istandikest, sest ilm oli liiga külm ja roosidel ei olnud vähese lumega talvel piisavalt kaitset,” selgitab Adrian.

Suurematel roosipõõsastel tuleb kärpida kolmandik vartest ja laotada juurestikule korralik kiht Talvekaitset. See kaitseb juuri ning varred ei õõtsu siis liialt tuule käes.

Talvekaitse on erimeetodil kuivatatud turvas, mis ei ima niiskust ega jäätu ning isoleerib seeläbi talvekartlikud taimed. Kui tegemist on lageda ja väga tuulise alaga, siis võib asetada selle peale veel okaspuuoksi, mis aitavad Talvekaitsel paremini paigal püsida.

Talvekaitse laotatakse juurestiku ja võrsete kaitseks maha niipea, kui maapind hakkab jäätuma. Nii ei jää turbakihi alla liigset niiskust ja taimi ei ohusta nt seenhaigused. Samuti kaitseb see taimi jäneste eest, kes nosivad hea meelega taimede pehmeid osi.

Kaitse puudele

Kõik talvekartlikud taimed vajavad talvel kaitset külma eest. Põõsad ja uued puuistikud, näiteks magnoolia, võib pakkida õlgede ja katteloori sisse. See aitab neid lõõtsuva tuule ja pakase eest kaitsta.

Samuti on soovitatav kaitsta noori puid võrgu abil küülikute eest. Väikeste okste näsimine puud veel ei langeta, kuid näritud tüvi tähendab puule sageli surmaotsust.

„Kui mõtlete korraks aia peale ning kaitsete taimi ränkade talveilmade eest, siis hoiate ära hilisema pettumise, säästate aega ja raha ning saate järgmisel kevadel varakult õiteilu nautida,” võtab Adrian teema kokku.