Kompostrist vabaneb kargesse sügisõhku pahvak sooja mahlakat mullalõhna, kui maheaednik Maija Holma selle kaant kergitab.
„Päris hästi toimib!“ Kompostri korralikuks töötamiseks peab kompost käima vähemalt 40 kraadi juures. Sellest, kas komposter töötab, saab hästi aimu, kui sinna sisse piiluda, kuid termomeeter muudab jälgimise lihtsamaks, selgitab ta.
Kompostris on hea elu.
Maija on Kerava mõisas tegutseva kogukonna Jalotus aianduskoordinaator. Ühisaiandit peavad selle paarkümmend liiget. Mõisa lambafarmi kõrvale on rajatud 90 peenrakastist koosnev uhke aed.
Mahepõhimõtteid järgides kasvatatakse seal mitmekesist valikut põllukultuure alates salatitest kuni söödavate lillede, pastinaagi ja ubadeni välja. Kuna aga saak tuleb jaotada võrdselt kõigi osaliste vahel, keskendutakse kasvatamisel eriti lehtköögiviljadele, mis annavad rikkalikku ja kiiret saaki ka väikesel maalapil.
„Näiteks lehtkapsas sobib meile väga hästi. See annab mitu saaki läbi suve sügiseni välja.“
Mitmeaastased umbrohud pannakse soojustatud kompostrisse. Pildil on Kekkilä Kodukomposter.
Prügikasti läheb ainult metskress
Jalotus on kestliku eluviisi kogukond, kes tegutseb mõisa maadel nii mitmelgi rindel. Lisaks kogukonna aiandile on seal näiteks jalgrattaremont, puidutöökoda, väike kari Soome lambaid ja kanad. Kõik Jalotuse tegevuse käigus tekkivad orgaanilised jäätmed, nagu umbrohi ja muud taimsed jäätmed, kokkuriisutud lehed, toidujäätmed, koduloomade ja kuivkäimla jäätmed, võetakse erinevate kompostrite kaudu ringlusse.
„Tegelikult paneme prügikasti ainult metskressid. See on eriti vastupidav mitmeaastane umbrohi, mille juurestik venib nagu kumm. Neid taimi pole mõtet panna komposti, sest siis leviksid need lihtsalt kompostiga veelgi laiemale alale.“
Ülejäänud mitmeaastased umbrohud saab panna termokompostrisse, kus need kindlasti hävinevad. Kui kitkutud umbrohi ei ole veel jõudnud seemneid kasvatada, kasutatakse neid peenral multšina. Taimne multš annab mullale veidi väetist ja hoiab selle niiskena. Kasvatuskastid kuivavad kiiremini kui avamaale rajatud peenrad, seega peab ära kasutatama kõik kastmist tõhustavad meetodid.
Komposti tuleb regulaarselt lisada uut orgaanilist jäädet.
Mulla mikrofloora muudab komposti pandud orgaanilised materjalid peeneks huumuseks ehk kompostmullaks. Bakterid, seened ja teised aedniku pisiabilised toimivad kompostris seda tõhusamalt, mida soodsamad tingimused neile luua. Nad vajavad eluks piisavalt vett, toitaineid, hapnikku ja soojust. Praktikas tähendab see, et kompostri töötamiseks tuleb sinna regulaarselt lisada orgaanilisi jäätmeid. Iga jäätmekihi vahele laotatud kuiva materjali kiht hoiab komposti õhulisena. Kompostrisse peaks panema ligikaudu samapalju taimejäätmeid ja kuiva materjali.
„Teeme siin ise puidujäätmetest biosütt. See on suurepärane materjal nii kompostrisse kui ka kuivkäimlasse. Biosüsi tõrjub muide ka tõhusalt haisu, märgib Maija.
Puusüsi on kauakestev mullaparandaja.
Kuivamist peab vältima
Biosüsi on kauakestev, praktiliselt igavene mullaparandaja. Kui segada biosöega valmistatud komposti mulla hulka, paraneb taimede varustamine vee- ja toitainetega. Mõistagi saab kompostris kasutada ka hakkepuitu ja oksi ning valmis turbasegu.
Kariloomade allapanu on vahel nii palju, et kompost kipub kuivaks muutuma.
Mõisas koguneb kompostritesse aeg-ajalt nii palju põhku, et kompost muutub kuivaks. Seevastu kompostrid, kuhu pannakse peamiselt toidujäätmeid, kipuvad olema liigniisked. Komposti niiskustasakaalu kõikumised raskendavad ja aeglustavad selle toimimist. Liigniiskuse korral tuleb kompostrisse lisada kuiva materjali, liigse kuivuse korral aga aitab kastmine ja kerge segamine.
Kompostitava materjali peenestamine aitab protsessi kiirendada.
Mulla mikrofloora muudab komposti pandud orgaanilised materjalid peeneks huumuseks ehk kompostmullaks. Bakterid, seened ja teised aedniku pisiabilised toimivad kompostris seda tõhusamalt, mida soodsamad tingimused neile luua. Nad vajavad eluks piisavalt vett, toitaineid, hapnikku ja soojust. Praktikas tähendab see, et kompostri töötamiseks tuleb sinna regulaarselt lisada orgaanilisi jäätmeid. Iga jäätmekihi vahele laotatud kuiva materjali kiht hoiab komposti õhulisena. Kompostrisse peaks panema ligikaudu samapalju taimejäätmeid ja kuiva materjali.
„Teeme siin ise puidujäätmetest biosütt. See on suurepärane materjal nii kompostrisse kui ka kuivkäimlasse. Biosüsi tõrjub muide ka tõhusalt haisu, märgib Maija.
Lehekompostrid saavad sügisel rohkelt täidet.
Protsessi saab veelgi tõhustada, kui kasutada niisutamiseks vee asemel lämmastikurikkaid vedelikke. Selleks sobib lahjendatud uriin või nõgesevesi, mis valmistatakse purustatud nõgestest ja veest. Seda nippi saab kasutada ka kompostri käivitamiseks kevadel, kui selle protsess on talve jooksul soikunud.
„Kui komposter on aeglane, aitab sageli materjali peenestamine. Peenemad tükid lagunevad kiiremini kui suured.“
Septembri lõpuks on suurem osa kogukonna saagist koristatud. Peenra kattelooride all valmivad viimased tomatid, porgandid ja pastinaagid, mis kaitstuna saavad veel mõnda aega kasvada. Aiamaa servas, lehekompostritesse istutatud hokkaido kõrvitsa ’Red Kuri’ lihavad viljad helendavad oranžilt nagu laternad.
Minikõrvitsad, mis näevad välja nagu kunstiteosed!
„Suve alguses, kui lehekompostrid olid kuhjaga täis, istutasime kõrvitsataimed väikeste mullapottidega otse kompostikuhja sisse. Pane tähele, kui palju komposti pind on suve jooksul allapoole vajunud. See näitab, et koostisosad on lagunenud huumuseks,“ selgitab Maija.
Lehekompostris saab taimemassist huumus.
Kompostimisnipid talveks
Kui saak on koristatud, kaetakse kasvatuskastide muld talveks lehtede ja põhuga. Taimejäätmed pannakse kompostrisse. Valmis kompost veetakse kevadel tagasi kasvatuskastidesse, et vana mulda turgutada ja kohevamaks muuta.
Kompostist valguv toitainerikas nõrgvesi tuleb alati kokku koguda ja aiandis ära kasutada. Maija kogub nõrgvee kanistrisse ja kasutab seda vajaduse korral veega lahjendatult väetisena.
Mõned Jalotuse kasutatavad kompostrid on poest ostetud, osa on aga ise ehitatud ringlussevõetud materjalidest. Maija sõnul peab kompostril olema korralik tühjendusluuk ja soojustus, eriti kui seda plaanitakse kasutada aasta ringi. Termokomposter vajab ka korralikku kaitset näriliste eest, sest biojäätmed meelitavad ligi ka teisi tegelasi peale innukate kompostijate.
„Kompostimiskursusi korraldades olen korduvalt kuulnud küsimust, kuidas vältida termokomposteri külmumist ja aktiivsena hoidmist ka talvel. Lisaks heale soojustusele on tähtis, et kompostris oleks piisavalt kompostitavat massi. Kompostrit tuleks sügisel tühjendada ainult nii palju, kui on hädavajalik. Kui komposter sellest hoolimata talvel vaikseks kipub, panen soojendamiseks selle kaane alla kanistri kuuma veega,“ annab Maija nõu.
Teksti autor: Heidi Haapalahti
Fotod: Teija Tuisku