Flamingolill (André flamingolill)

Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärit flamingolill on püstise kasvuga rohtja varrega võhaline. Flamingolille lehed on 20-30 cm laiad ja peaaegu 50 cm pikad. Südamekujulised lehed on terava tipuga ja nende leherootsud on pikad. Munajas õis võib kasvada 10-12 cm pikaks. Pikk kandeleht võib olla valge, ere-, purpur-, pruunikas- või helepunane, roheline või kirju. Kandeleht on võrkroodne, enamasti teravatipuline, südajas ja jäik. Õisik püsib mitmeid kuid. Flamingolille taimemahl võib põhjustada nahaärritust.

Flamingolillele meeldib hajus valgus, otsene päikesepaiste talle ei meeldi. Flamingolill saab hakkama ka varjus, kuid siis jääb õitsemine tagasihoidlikumaks. Flamingolillele sobib tavaline toatemperatuur. Talvel võib taime paigutada jahedamasse, kuid kindlasti ei tohiks seal olla tuuletõmbust. Flamingolillele meeldib happelisem õhuline kasvusubstraat, seega sobib istutamiseks Kekkilä Roheliste Taimede kruus, Kekkilä Roheliste Taimede muld või Kekkilä Orhideemuld. Neid koostisosi saab kasutada ka õhulise kasvusubstraadi segu valmistamiseks. Flamingolille mulda tuleks vahetada paari aasta tagant, pealmist mulda vahetada igal kevadel.

Flamingolillele meeldib ühtlane niiskus. Kasvuperioodil võib kasta üsna rohkelt, talvel piisab vähemast kastmisest. Kui võimalik, tuleks flamingolille kasta lubjavaba veega. Flamingolille väetamiseks sobib Kekkilä Roheliste Taimede väetis, Kekkilä Taimeväetis või Kekkilä Lilleväetis. Taimele, mis edeneb kergelt happelises kasvukeskkonnas, sobib kastmisvete segatav  Kekkilä Okaspuu- ja Rododendroniväetis. Flamingolille väetatakse igal kastmiskorral kevadest sügiseni. Flamingolillele meeldib kõrge õhuniiskus, seetõttu võib taime ümber piserdada toaõhku vett või kasutada õhuniisutit.

Flamingolill on väga vastupidav lõikelill.