Harilik köömen

Köömen kasvab 25-60 cm kõrguseks. Taime vars on õõnes ja kandiline. Lehed on kahelissulgjad, sulglõhiste lehekestega. Köömne väikesed õied on valget värvi. Köömen kasvatab esimesel aastal lehekodariku ja pika porgandikujulise juure, mille abil taim talvitub. Teisel kasvuaastal õitseb köömen juuni algul ja annab augustis seemnesaagi. Aromaatsed seemned on pruunid, 3-6 mm pikkused ja süstikjad. Seemneid kasutatakse maitsestamiseks ilma lisatöötluseta. Noored lehed sobivad näiteks salatitesse ja suppidesse.

Köömnele meeldib päikeseline kasvukoht ning liivasegune muld või normaalne huumusrikas aiamuld. Pinnas võib olla lubjakas. Sobiv muld on Kekkilä Mahe Aiamuld või Kekkilä Aiamuld. Seemned külvatakse 1,5-2 cm sügavusele, ridade vahe on 12,5-25 cm. Hiljem võib taimede vahemaaks harvendada 5-10 cm.

Köömne külvikoha kasvusubstraati parandatakse Kekkilä Aiamulla ja Kekkilä Aialubjaga.

Seemned külvatakse mais-juunis otse avamaale. Võimalik on külvata ka sügiskülvina septembris-oktoobris. Taimed tärkavad 2-3 nädala möödudes. Ridade vahelt ja taimede ümbert eemaldatakse umbrohi. Kuival perioodil tuleb taimi kasta.

Järgmisel kevadel väetatakse köömneistandust Kekkilä Mahe Aiamaaväetisega. Augustis võib seemnetega varretipud maha lõigata ja kuivama panna. Kuivad seemned eemaldatakse sarikatest käte vahel rullides ja need puhastatakse kuivadest taimeosadest. Saak valmib vähehaaval ja saaki koristatakse 2-3 korda.

Looduses kasvavat köömnet korjates tuleks hoolikalt kontrollida, kas tegu on õige liigiga. Köömen sarnaneb mürgitu metsharakputkega, kuid ka mürgise koeraputke või täpilise surmaputkega.