Mustsõstar

Mustsõstar on 120-150 cm kõrgune marjapõõsas, mis võib kasvada ka kehvades tingimustes. Olenevalt sordist on põõsas kas püstise või veidi laiuva kujuga. Saaki võib saada ka rõdul, kui istutada põõsas ruumikasse potti, mida kaitstakse jäätumise eest. Väikesesse aeda võib istutada ruumi säästva tüvivormi.

Mustsõstra helerohelised lehed puhkevad varakevadel ja laimirohelised õisikud meelitavad mais kevade esimesi kimalasi. Lisaks marjadele võib kasutada ka mustsõstra lehti, nt hapendamisel või jookide maitsestamisel.

Mustsõstar annab parima saagi päikeselisel kasvukohal, kuid viljub ka poolvarjus. Toitainerikast ja huumuserohket kasvupinnast peaks olema umbes 60 cm paksuselt. Sõstrale meeldib kasvada hästi lubjatud pinnases. Sõstardele sobiv muld on Erimuld Puudele ja Põõsastele või Aiamuld. Istutamisel on sobiv vahekaugus 200 cm, hekina istutades 100 cm.

Mustsõstrale antakse igal kevadel Aialupja. Hooldusväetamiseks antakse põõsastele kevadel Marjaväetist.

Hoolduslõikust tehakse kevadel enne pungade puhkemist või pärast saagikoristust. Alguses piisab sellest, et eemaldatakse ainult kuivanud, kahjustatud ja lamandunud oksad. Kui põõsas on lopsaka kasvuga, võib noorel põõsal eemaldada igal aastal ka liiga tihedalt kasvanud noored võrsed. Kõige tugevamaid võrseid jäetakse alles 5-6. Vana põõsast saab noorendada, eemaldades igal aastal vanemad oksad.

Liiga jõuliselt ei tasu mustsõstart tagasi lõigata, sest lõikus võib kiirendada võrsete kasvu ja põhjustada okste lamandumist. Hästi hooldatud põõsal peaks olema 20-25 oksa. Mustsõstrad on pikaealised ja hea hoolduse korral annavad aastakümneid head saaki.

Mustsõstra lamanduva kasvuga sordid vajavad toestamist. Toed takistavad okste maani kaardumise ja hõlbustavad saagikoristust.

Pärast saagi koristamist antud Sügisväetis aitab taimedel eelseisvaks sügiseks ja talveks valmistuda ning annab hea hoo kevadiseks puhkemiseks ja õitsemiseks.