Punahuul

Punahuuled on enamasti ronivad või pooleldi jäiga varrega taimed. Looduses kasvavad paljud neist vihmametsades epifüütidena. Toataimena kasvavad punahuule võsud umbes poole meetri pikkuseks. Tavalisemate toataimesortide lehed on paksud ja nahkjad. Sordist sõltuvalt võivad need olla 2-6 cm pikad. Lehed on ovaalse kujuga. Õied ilmuvad tihedate kimpudena võsude otstesse, sordist ja kasvutingimustest sõltuvalt kevadel, suvel või sügisel. Vahel võib punahuul õitseda ka paar korda aastas.

Punahuultele meeldib kõige rohkem kasvada amplis valges ning soojas kohas, umbes 20–25 kraadi juures.  Punahuuled kasvavad ka poolvarjulises või mõõdukalt varjulises kohas, aga nad ei talu otsest päikesepaistet. Punahuultele sobiv muld on Lillemuld või Roheliste Taimede muld.

Punahuuled vajavad regulaarset kastmist, aga mullal tuleb lasta kastmiskordade vahel kuivada, sest liigvesi on taimele kahjulik. Taime väetatakse kord kuus Lillede Toiteseguga või Mahe Vedelväetisega kevadest sügiseni.

Punahuultele meeldib kasvuperioodil piserdamine. Kui taim on kasvuperioodil liiga kuiv, on ta vastuvõtlik lehetäidele. Kui taime piserdada või teise kohta paigutada õitsemise ajal, võivad õied maha kukkuda.

Punahuule puhkeperiood on talvel jahedas, 12–18 kraadi juures, see soodustab ka järgmist õitsemist. Talvel vajavad punahuuled kastmist vähesel määral.

Taim istutatakse ümber uude Lillemulda või Roheliste Taimede mulda 2 – 3 aasta järel kevadel. Pikkade võsudega vana taime võib lõigata.

Punahuult võib paljundada kevadel pärast puhkeperioodi pistikutest või võrsikutest. Juurdumisele aitab kaasa umbes 25-kraadine temperatuur.