Tekst ja pildid: Renate Saluste
Loe kogu peenra tegemise lugu Renate blogist.
Ma ei ole suvel just eriti agar blogija olnud, aga luban, et võtan varsti selle aja ja teen ühe ülevaate möödunud suvest. Annan aga ülevaatliku sellest, kuidas sel suvel ühte eriti suurt lillepeenart tegin.
Kuna alguses arvasin, et saan peenra kiiremini valmis, olin jõudnud taimed ära tellida. Samuti arvasin, et taimede kullerdamisega läheb ilmselt paar nädalat aega, aga tegelikkuses olid need mul juba paari päeva jooksul olemas. Nädala-kaks said nad mul toas hakkama, aga siis sain aru, et pean nad ruttu ära istutama. Mõni taim oli natukene nukraks ka jäänud. Seega tegin nüüd paralleelselt kolme asja – samal ajal kui turbaplokid vees imbusid, täitsin peenart seest mullaga ning kui mingi nurk oli valmis saanud, siis istutasin sinna kohe taimed ära. Igale taimele tegin mulla sisse korraliku süvendi ning ümber panin neile Kekkilä Aiamulda või okaspuudele ja hortensiatele spetsiaalselt Okaspuu- ja rododendronimulda.Samuti hakkasin rajama peenra sisse rododendronitele mõeldud peenart. Kes võib-olla ei tea, siis rododendronid tahavad väga haput mulda, aga kui see muld puutub kokku tavalise mullaga, siis aja jooksul see hapu muld neutraliseerub ära. Et seda vältida, tehakse rododendronitele justkui “vann”, mis vooderdatakse peenrakatte või muu taolise tekstiiliga ning täidetakse siis spetsiaalselt rododele sobiva mullaga.
Ühel hetkel hakkas juhtuma nii, et taimi hakkas iseenesest peenrasse juurde tulema. Sõbrannalt sain kõvasti hostasid, kingituseks veel kaks rododendronit, nii et pidin kahele rodole veel ühe “vanni” peenrasse juurde tegema. Samuti on meil vana maja ning siin aias oli ammusest ajast võpsikusse kasvanud üks hästi vana lillepeenar, kust ma sain veel taaskasutust teha – leidsin sealt suured hostade-mättad, mis siis tükkideks lahti raiusin ning leidsin ka astilbesid (ja üht-teist jäi sinna veel, aga edasi lähen teinekord avastama). Siis läks naabrinaine endale taimi ostma ning tegi mulle videokõne sellest, mis seal pakutakse – muidugi pidin ma kohe kolm kadakat omale juurde võtma. Ja samuti sain kingiks lavendlit (minu uus lemmik!) ning salveid, mis ka sinna peenrasse istutasin. Salvei tegelikult oleks võinud ka köögiviljapeenrasse panna, aga kui ta õitseb, siis sobiks ta ka imehästi siia peenrasse, nii et hetkel sai niiviisi. Ja siis käisin veel ise ühes aiandis ja ostsin juurde ühe kadaka ja roosi.
Ja siis saigi peenar oma algsel kujul valmis! Selle ülemise Instagrami postituse seest võite veel juurde lugeda, mis taimed kõik (tol hetkel) maha said ning vaadata neist lähemalt ka pilte. Kuna peenar on sel aastal alles täiesti “beebi”, siis ei ole siin palju ilu näidata. Panustan järgmistele aastatele. Eks nende lillepeenardega olegi nii, et peab kõvasti kannatlikust olema, sest reeglina esimesel aastal sa eriti oma töö tulemust ei näegi.
Aga ega Renate siis lillede ostmisega lõpetanud olnud. Kuna üks nurk jäi veidi tühjaks, siis ostsin sinna erinevaid varjuga leppivaid pinnakatte-taimi: kivirikke, igihali, metsvits ja roomavat kukehari. Olen enam kui kindel, et järgmisel aastal ostan ka taimi juurde, sest siis näen veel paremini ära, kus mingid tühimikud hakkavad olema ja kuhu võiks midagi juurde panna. Alljärgnevast Instagrami videost näete kogu seda teekonda kiire kokkuvõttena.
Siis multšisin peenra ära, kolme erinevat värvi multšiga, sest täpselt nii oli mul kuuri alla mingeid eelmise aasta “lõppe” jäänud, aga see on mul ka juba oma “to-do” listis kirjas, et kevadel muretsen kohe ühte tooni multši ja katan peenra uuesti korralikult ära. Üldse see sügise tulek on hoogsalt kasvatanud mu “to-do” listi, sest pähe tuleb mõtteid, mida enam sel aastal pole mõtet teha, aga järgmisel aastal esimeste soojade ilmadega koheselt teen. Kokkuvõtvalt… tegelesin selle peenraga üsna aktiivselt pea 1,5 kuud ja no oli ikka kõva andmine küll. Nüüd sain peenra valmis ja avastasin, et suvi läbi, aga ka sügisel ootavad ees vahvad toimetused ja usun, et panen nüüd natukene rohkem fookust jälle muusika peale. Eks midagi olen siin suvel ikka ka teinud, aga kindlasti mitte nii intensiivselt, kui aia kallal tegutsenud. Eks nendest asjadest saate lugeda juba järgmises postituses (mille loodan varsti jõuda valmis kirjutada). Seniks saate silma peal hoida minu Instagramil, kus ikkagi pea iga päev midagi postitan ning muidugi ka Kekkilä Instagramil!