Kompostimine

Kompostmassis muudavad seened ja lagundavad mikroorganismid erineva päritoluga orgaanilised jäätmed huumuseks ja samal ajal toodavad soojust, auru, toitesooli ja süsinikdioksiidi.  Isevalmistatud kompost on parim looduslik väetis. Kompostmullaga parandad mulla kvaliteeti lillepeenras, aiamaal, kasvuhoones ja lillepottides.

Lagundamine toimub kõige tõhusamalt temperatuuril 30–45 °C

Ümara kujuga ja paksu soojusisolatsiooniga Kekkilä Kodukomposter Kestlik+ jaotab soojuse kompostris ühtlaselt aastaringseks kompostimiseks.

Kui kompostri ümbris on seestpoolt kuum ja aurune, näitab see, et kompostimine käib. Mikroorganismid lagundavad jäätmeid ainult siis, kui nad saavad korrapäraselt toitu. Elus püsimiseks vajavad nad hapnikku, vett ja toitaineid. Toitvat lämmastikku saadakse köögi olmejäätmetest, näiteks puu- ja köögiviljade koorimisjäägid, samas kui süsinik tuleb aiajäätmetest ja oksatükkidest. Seepärast soovitame kompostida köögi- ja aiajäätmeid samas kompostris. Kuiv aiaprügi ja puisteaine suurendavad komposti õhulisust, seovad jäätmetest lämmastikku ja tasakaalustavad niiskust.

Kompostimiseks varu ka kott puisteainet, näiteks Kekkilä Komposti- ja Käimlaturvast, mis sisaldab saepuru ja rabaturvast. Puisteainet hoia siseruumides suletud anumas, et seda niiskuse eest kaitsta. Kui kompostrit talvisel ajal pidevalt olmejäätmete või puisteainega ei täideta, siis kompostimistegevus nõrgeneb või lakkab sootuks. Kompostimine jätkub pärast sulamist ja temperatuuri tõusu.

Täida kompostrit regulaarselt ja lisa kiht Kompostiturvast.

Kompostri asukohavalik

Kui valid kompostrile sobivat asukohta, veendu et:

• kompostrit oleks lihtne täita. Kõige praktilisemad kohad on jäätmekonteineri lähedus või aias krundi piiril. Kui kavandad kompostri paigutamist krundi piirile, lepi selles enne naabriga kokku. Arvesta, et kompostrit kasutatakse ka talvel.
• kompostri ümber jääb piisavalt ruumi hooldustoiminguteks, tühjendamiseks või võimalikuks järelkompostimiseks, on olemas koht kompostiturba ja teiste hooldusvahendite hoidmiseks.
• imb-, sademe- ja sulamisvesi võib imbuda pinnasesse. Sageli on hea lahendus ebasoovitavate ainete pinnasesse sattumise takistamiseks rajada kompostrile liiva- või kruusakihiga alus.

Vali kompostrile asukoht, et seda oleks lihtne täita.

Kompostri kasutamine ja täitmine

Kompostrit on lihtne kasutada. Pane põhja umbes 5 cm paksune kiht oksahaket, peenikesi oksi või Kekkilä Puukooremultši. Täida kompostrit biojäätmetega regulaarselt paar korda nädalas. Jäätmed puista ühtlaselt laiali ning alati lisa juurde 30 – 50 % biojäätmete kogusest ka kompostiturvast (nt Kekkilä Komposti- ja Käimlaturvas).

Pidev köögijäätmete lisamine ning õige niisutamine on olulised, et kompostimisprotsess jätkuks.

Kas niiskust on piisavalt, näeb sellest, kui kõvasti kokku surutud kompostmullast tuleb paar piiska vett. Kui kompost on liiga kuiv, tuleb seda veega niisutada. Liiga niiske komposti hulka segatakse kompostiturvast. Komposter sobib lisaks köögijäätmetele väga hästi ka aiajäätmete kompostimiseks ja kuivkäimlas tekkivate jäätmete järelkompostimiseks. Käimlajäätmed tuleb järelkompostimisel hoolikalt kompostiturbaga katta.

Vajadusel tuleb komposti segada ja paari nädala tagant sobiva kompostiseguriga õhustada. Kord kuus oleks hea kompostimass korralikult läbi kaevata ning katta õhukese kompostiturba kihiga. Hästi toimiv komposter ei vaja sageli isegi mitte segamist ja läbikaevamist.

Mikroorganismide elutegevuseks on vaja:

• õhku
• niikust
• toitaineid
  

  Õhutamise eesmärgil sega kompostimassi kompostiseguriga.

Kompostri tühjendamine

Kompostri tühjendamine tuleks ette võtta kevadel või sügisel, siis on kompostmullale aias kõige enam kasutust. Kompostrit võib tühjendada ka hooaja keskel, kui see liiga täis saab, sest mass vajab kompostimise jätkamiseks hapnikku.

Kodukompostrit tühjendatakse suure alumise luugi kaudu. Labidaga tühjendamisel hoidu vigastamast kompostri tagaosas paiknevad imbveefiltrit. Luuk avaneb ja lukustub luugi küljes olevate käepidemete abil. Kompostri tühjendamisel võib abiks võtta anuma, sest tänu suurele tühjendusluugile saab kasutada eraldi sisemist mahutit.

Valmis kompostmuld on tumepruunivärvi ja sõmer, mis sarnaneb kõdusõnnikule, aga lõhnab nagu muld. Kompost ei tohi haiseda. Kui see siiski nii on, võib olla tegemist liigniiskuse ja hapnikuvaegusega. Ebameeldiva lõhna eemaldamiseks tõsta kompost ümber ja õhuta ning lisa kihtide vahele puistainet. Lase kompostil küpseda.

Kompostmulla kasutamine aias

Kompostmulda võib kasutada aias ja peenramaal. Köögiviljapeenardesse ei tohiks lisada kompostmulda, millesse on segatud käimlajäätmeid. Kompostmuld on väga hea pinnaseparandaja, see seob niiskust, kobestab pinnast ja suurendab toitainesisaldust. Kompostmuld on pooleldi valmis juba pärast paarinädalast kompostimist ja seda võib kasutada näiteks põõsaste, puude ja püsikute multšimiseks. Poolvalmis komposti võib lisada sügisel ka peenramaale pinnase parandamiseks.

Kevadel maasse kaevatud kompostmuld peab olema täielikult kompostitud, teisisõnu peab kompost olema ühtlase kvaliteediga ja tumepruuni värvi mass. Kompostist saab valmistada taimede istutusmulda, segades hulka Kasvuturvast ja liiva vahekorras 1:1:1. Komposti võib ka sõeluda ja lasta kõdunemata materjalil kompostris edasi laguneda.

Kompostisegu saab parandada järelkompostimise teel. Kompost on valmis järelkompostimiseks, kui segu hulgast ei ole võimalik enam välisel vaatlusel aru saada, mida komposti on pandud. Järelkompostimist võib teha teises kompostris või kompostikastis. Avatud kompostihunnik tuleks kinni katta, et sademed toitaineid välja ei uhuks.

Kompostmuld on täiesti valmis enamasti 1-3 aasta möödudes, kui kõik jäätmed on lagunenud ühtlaselt tumedaks huumusmullaks. Täiesti valmis komposti tunneb ära ka sellest, et massi temperatuur on langenud peaaegu ümbritseva keskkonna temperatuuri tasemele. Pea meeles, et ka päris valmis kompost ei ole sobiv kasvupinnas, taimede kasvatamiseks tuleb hulka segada kasvuturvast ja/või liiva. Kasvupinnasele on kasulik lisada ka lämmastikku. Valmis komposti võib pärast sõelumist kasutada muru väetisena.