Redis

Redis on üheaastane ristõieline taim. Redis on pärit Hiinast, kus seda on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Redise sortide mugulad erinevad suuruse, kuju ja värvi poolest. Need võivad olla ümmargused või piklikud ja punased, punased-valged, valged või mustad. Pikki valkjaid rediseid nimetatakse jääpurika rediseks. Redises sisalduv sinepiõli muudab selle vürtsikaks.

Optimaalne temperatuur redise kasvatamiseks on umbes 10 °C.  Redis kasvab kõige paremini kergelt happelises või neutraalses toitainerikkas pinnases ja vajab palju niiskust. Liiga kuivas mullas muutub redis kergesti kibedaks, jäigas mullas võivad mugulad moonduda.

Redise kasvuaeg külvist saagikoristuseni on tavaliselt umbes 35-60 päeva, kiireimate sortide puhul vaid 25 päeva. Köögiviljamaa mulda parandatakse lisades värsket Aiamulda, mõõdukas koguses Aialupja ja Mahe Aiamaaväetist. Juurviljadele sobib ka Mahe Kartuliväetis.

Pottides ja kasvukastides kasutatakse Aiamulda. Seemikud harvendatakse iga 1-2 cm järel.

Koduaias on hea rediseid külvata vähehaaval iga paari nädala tagant.

Rediseseemned külvatakse õue võimalikult varakult mais, kui maapind ja õhk on sobivaks soojenenud. Seemned külvatakse iga 1 cm järel ja 1 cm sügavustesse vagudesse. Pärast seemikute kasvamist harvendatakse neid iga 1-2 cm järel. Noori rediseistiku lehti võib panna salatisse.

Kasvamise ajal hoolitsetakse piisava kastmise eest, et redise maitse jääks hea. Potitaimi võib kastmisveega Kastmisväetise lahusega väetada.

Redis kasvab kiiresti ja seda tuleb ka kiiresti tarbida. Liiga kaua maapinnal olles muutub selle maitse puiseks. Külmikus säilib redis umbes nädala. Varred on soovitatav enne ladustamist eemaldada, sest läbi nende aurustub palju niiskust.

Redis sisaldab B-rühma vitamiini folaati ja C-vitamiini. Kõige rohkem vitamiine on koores. Mineraalainetest sisaldab redis kaaliumi, tsinki ja magneesiumi. Redises on palju kiudaineid ja vähe kaloreid. Redis on “ilujuur”, see on hea hammastele, igemetele, juustele ja küüntele.